Häirekeskuse juht: kuue aasta tagune juhtum on kahetsusväärne

"Oleme pannud aluse süsteemsele teenuse väljaarendamisele ja erialasele hädaabikõnede menetlejate väljaõppele, et välistada hädaabikõnede menetlemise vigadest tingitud abi hilinemine," märkis Laev.

4. märtsil 2006. aastal ei menetlenud Häirekeskuse teenistuja hädaabikutset korrektselt ja õiguspäraselt, mille tagajärjel hukkus inimene. “See on äärmiselt kahetsesväärne juhtum kui keegi jääb mingitel põhjustel õigel ajal vajalikust abist ilma,” ütles Janek Laev. “Selleks, et hädaabikõnesid menetletaks kiirelt, sarnastel alustel ja ootuspäraselt, oleme 2006. aastast pannud aluse süsteemsele teenuse väljaarendamisele, et välistada sarnased traagilised juhtumid tulevikus,” kinnitas Laev. 

“On väga kahju, et toona ei jõudnud abi vajalikul hetkel seda vajava inimeseni. See näitab veel kord, kui oluline on hädaabikõnede menetlemise läbimõeldud kord ning ühtsed alused. Oleme juhtunust õppinud ning pannud aluse süsteemsele erialasele väljaõppele, et välistada hädaabikõnede menetlemise vigadest tingitud abi hilinemine,” lisas ta. Hädaabikõnede menetlejate erialast väljaõpet viiakse läbi 2006.aastast Sisekaitseakadeemia Päästekolledži Väike-Maarja päästekoolis.

Samuti on Häirekeskuses välja töötatud ja 2010.aastal käivitatud hädaabiteadete menetlemise kvaliteedikontrolli süsteem, mille eesmärgiks on tööprotsside parendamine. Tagasiside saamiseks on Häirekeskus viinud läbi ka elanike rahulolu uuringu 112-teenusega, millest selgus, et 91% hädaabikõne sooritanutest olid teenusega pigem või väga rahul. 

4. märtsil 2006. aastal ei menetlenud Häirekeskuse teenistuja hädaabikutset korrektselt ja õiguspäraselt. Teenistuskohustuste mittenõuetekohase täitmisega jäeti abivajaja õigel ajal vajaliku abita. Häirkekeskuses algatatud ametkondliku juurdluse tulemusena vabastati väljakutset töödelnud teenistuja 20. aprillil 2006.aastal.