Pooled lennujaamad kahjumis

Mida väiksem lennujaam, seda suurema tõenäosusega see kahjumisse jääb, rääkis Euroopa lennujaamade ühenduse ACI juht Olivier Jankovec. (Olgu siiski lisatud, et Tallinna lennujaam oli mullu 4,2 miljoni euroga kasumis.)

„Meie valdkond on ajaloolises pöördekohas,“ ütles Helsingit külastanud Jankovec.

Suured lennufirmad panevad liinivalikuga lennujaamad omavahel karmi konkurentsi. Nii avati Copenhagen Economicsi teatel Euroopas eelmisel aastal kolm tuhat uut liini ja suleti samal ajal kaks tuhat. Lennujaamadele võivad sulgemisotsused saatuslikuks saada. ACI andmed näitavad, et suletud liini jäetud auku ei suudeta järgneva kolme aastaga isegi poole võrra täita.

Nii üritavad lennujaamad küünte ja hammastega liinidest kinni pidada.

Kuigi lennufirmad peavad lennujaamasid lõa otsas, tuleb neilt vaid 16 protsenti lennujaamade sissetulekust. Ligi kolmandik Euroopa lennujaamade sissetulekust tuleb reisijatelt mitmesuguste tasudena. Üle poole tulust saadakse poodidest ja parkimiselt.

Selle võtab kokku Finavia tegevjuht Kari Savolainen: „Lennujaam on lennurajaga kaubanduskeskus.“ Finavia juhib kasumis Helsingi Vantaa lennujaama tegevust ja pakub teenuseid ka 24 teisel Soome lennuväljal.

Viimastel aastatel on Euroopa lennuväljade käive kahanenud, kuigi reisijate arv on veidi kasvanud. Jankoveci sõnul pole n-ö vanas Euroopas kasvu olnud, see on tulnud odavlennufirmade liinidest Ida-Euroopa riikidesse.

Tema sõnul on Euroopa suund sinnapoole, et Euroopa lennujaamasid muudetakse üha rohkem kaubandus-, äri-, tervishoiu- ja ajaviitekeskusteks.

Vantaa lennujaama Jumbo kaubanduskeskus ja Flamingo veekeskus on just selle suuna näide. Niisamuti on Müncheni uue lennujaama kõrval hulgaliselt poode, büroosid, hotelle ja luksushaiglaid ja Ateenas on sinna ehitatud Ikea.