Ülilikviidsed pangad toetavad 2013. aastal Eesti vara hindu

Vastutustundetu hoiustamine. Eesti pangad on praegu ülilikviidsed. Nelja aasta jooksul on hoiusemaht kasvanud 3 mld euro võrra, samal ajal kui laenumaht on langenud 2,5 mld euro võrra. Laenude ja hoiuste suhtarv on langenud 1,8-lt 1,1-le.

Intressid, mis peaksid viima kokku hoiustajad ja laenajad, on kukkunud nulli lähedale, alles on jäänud vaid pankade laenumarginaalid. Ja needki langevad.

Seega, 2006 kordub, aga vastupidi. Tollal polnud laenukasv jätkusuutlik, nüüd hoiustatakse vastutustundetult. Tugev jooksevkonto koos Euroopa Liidu abirahaga on põhjustanud ennenägematut raha sissevoolu Eestisse, aga nüüd turg peab seda voolu tasakaalustama.

Mis toimub pangalikviidsuse toel 2013? Hinnad ja palgad tõusevad kiiresti, inflatsioon on umbes 4%. Siiamaani on hinnatõus olnud kõige nähtavam kaupade ja teenuste puhul, järgmisena tuleb kinnisvara.

Elamukinnisvara hinnad tõusevad järgmisel aastal enim. Elamukinnisvara on investeerimisliik, millega kõige rohkem inimesi saab elukvaliteeti märkimisväärselt parandada. Tahetakse uuemaid, suuremaid ja energiasäästlikumaid elamuid heas asukohas, ja nüüd on selline elukvaliteedi tõstmine taskukohane paljudele inimestele. Palkade kasv ja töötuse langus on olnud kiire.

Pangad peavad kiirustama. Pangad on sunnitud tegutsema selle nimel, et suurendada laenamist. Eesti kinnisvarahinnad on juba paar aastat mõõdukalt tõusnud, esimesest rongist on pangad on juba maha jäänud. Erasektori omakapital on hindu tõstnud pankade abita. Et järele jõuda, on pankadel vaja intensiivsemalt konkureerida laenumarginaalidega. Ja kui pangad on “rongi peal”, siis tõusevad kinnisvara hinnad veelgi.

2013 on ka eriline seetõttu, et nõrk majanduskasv Lõuna-Euroopas võimaldab eestlastele ülimadalaid intresse, hoolimata sellest, et inflatsioon on kõrge. Me oleme Põhja- ja Lõuna-Euroopa ühtlustumise faasis. Eesti puhul tähendab see palkade, kinnisvara ja ka muude hindade tõusu. Kinnisvarahinnad tõusevad 2013 enim.