Maksukonkurents haarab ka Põhjala

Eile Kauppalehtis avaldatud pikemas intervjuus nentis Soome rahandusminister Jutta Urpilainen, et maksukonkurentsi õhutamine ei sobi tegelikult soomlaste ühiskonnamudeliga, kus riiklike teenuste toimimiseks on vaja ka vastavat tulubaasi.

“Sama hingetõmbega on aga selge, et ettevõtte tulumaks peab olema konkurentsivõimelisel tasemel,” nentis Urpilainen.

Avang Suurbritanniast. Maksukonkurentsi avapaugu andis Briti rahandusminister George Osborne veidi enam kui aasta tagasi, kui teatas plaanist kärpida ettevõtte tulumaks Suurbritannias arenenud tööstusriikide seas madalaimale tasemele. Esmalt 24%-le ja tuleval aastal 22%-le. Sügisel nihutati sihtmärk juba 21%-le.

Sellest võttis tuld Rootsi, mis kärpis ettevõtte tulumaksu määra 22%-le juba selle aasta alguses varasemalt 26,3%-lt.

Nüüd on järg Soome ja Taani käes. Lisaks naabritest kõrgematele maksumääradele õõnestavad mõlema konkurentsivõimet kõrged palgad, rahvastiku vananemine, aeglustunud tootlikkuse kasv ja tugev euro, mille liikumist ka Taani kroon tihedalt järgib. Soome SKP kahanes mullu 0,1% ning kinnisvaramulli lõhkemisest visalt toibuva Taani oma 0,4%.

Soome ettevõtlusliidud on teinud ettepaneku kärpida ettevõtte tulumaksu määr praeguselt 24,5 protsendilt 15–20%-le. Ametiühingute keskliidu peaökonomist Olli Koski on soovitanud maksu määra 22%-le kärpida, mis vähendaks maksutulusid ligikaudu 500 miljoni euro võrra. Rahaline kate võiks Koski sõnul tulla ettevõtlustoetuste vähendamisest.

Taanis on ettevõtte tulumaksu alandamine kavas esimest korda 50 aasta jooksul. Valitsuse ettepaneku järgi alaneks maksu määr praeguselt 25 protsendilt aastaks 2016 järk-järgult 22%-le. Maksukärbe on osa suuremast meetmete paketist, mille eesmärk on aastaks 2020 luua Taanis juurde 150 000 töökohta. Panku maksukergendus ei puuduta.

Ettevõtte tulumaksu rahaline kate tuleks Taanis riiklike toetuste ümbervaatamisest ja avaliku sektori kulutuste aeglasemast kasvust.