• OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • 16.10.13, 00:00

Peatoimetajad langesid uue eelarve altarile

Eilne päev tõi väikese vahega uudised selle kohta, et ametist lahkub kaks suure ajalehe peatoimetajat. Anvar Samost lahkub Postimehe juhatuse esimehe ja vastutava peatoimetaja kohalt 15. novembril ning Janek Luts Eesti Ekspressi peatoimetaja kohalt juba homsest, 17. oktoobrist.
Äripäev on seisukohal, et meediaväljaanne täidab oma missiooni kõige paremini, kui ta on hästi majandatud. Ajalehe peatoimetaja vastutab paratamatult nii lehe sisu kui ka majandustulemuste eest ning ametikoha võisid antud juhul maksta puudujäägid nii ühes kui ka teises vallas.
Peatoimetaja roll on olla mitme kivi vahel. Üks kivi on omanikud, teine kivi on toimetus, kolmas kivi lugejad ja neljas kivi reklaamiandjad. Seetõttu ongi väga kerge mõne kivi alla jääda, nagu näitab ka eilne lehepeatoimetajate sadu. Toimetuse hinnangul sai mõlema lehejuhi lahkumisel määravaks omanike rahulolematus. Ekspress Grupi juht Gunnar Kobin ütles selle ka otse ja üsna ebadelikaatses vormis välja, kuid Samosti lahkumist kommenteerides viitas tema mantlipärija Mart Luik samale asjale.
Kvaliteet ja kasum. Oleme kohanud arusaama, et kvaliteetväljaanne ja kasum on teineteist just kui olemuslikult välistavad. Tegelikult aga, mida tugevamal alusel seisab toimetus rahaliselt, seda sõltumatum ta on. Kasum ajakirjanduses ei ole taunitav, vaid vaba ja sõltumatu ajakirjanduse tugev nurga­kivi. Samas paneb see mõistagi lehe peatoimetajatele lisaks kvaliteetse ja kompromissitu sisu eest seismisele ja arvamusliidriks olemisele kohustuse vastutada ka majandustulemuste eest, olla tugev finantsjuht. “Need ajad, kui ajalehe peatoimetaja oli omamoodi kultuurifenomen, kes võis kasumile üleolevalt ülevalt alla vaadata, on pöördumatult möödas,” on öelnud Äripäeva peadirektor Igor Rõtov.
Mõlemad peatoimetajad said väljaande sisu ja majandustulemuste nimel töötada üsna lühikest aega. Luts ligi kaks ja pool aastat ning Samost täpselt kaks aastat. Seejuures võib oletada, et Samosti puhul mängib suuremat rolli just omanike majanduslik rahulolematus. Postimees pole kuidagi suutnud oma tugevat turupositsiooni majanduslikuks eduks pöörata. Sellest annab tunnistust ka Ajakirjade Kirjastuse juhi Mart Luige tulek tema asemele. Mäletame ju tema karmi kätt saneerides ja koondades, et kirjastust järje peale ­aidata. Võimalik, et Samost sarnast asja ette võtta ei soovinud.
Muutusi oli oodata. Postimehe uute omanike soovi kogu kontsern kasumlikumaks muuta ennustasime juba omanikuvahetusest kirjutades. Esiteks pole suuromaniku rollis Margus Linnamäe kindlasti mees, kes sooviks jäädagi lehele (pikalt) peale maksma. Teiseks tuleb aga Eesti Meedia teistel omanikel ehk tegevjuhtkonnal hakata tagasi maksma ostuks vajalikke summasid.
Janek Lutsu puhul hämmastab küll otsuse päevapealsus, aga küllap oli seegi pikemalt plaanitud samm. Ekspressi Grupi personalipoliitikale on isegi omane mõne aasta tagant eri harude juhte välja vahetada. Samas võib olla kindel, et ei Ekspressi sisu ega majandustulemused ole praegu sellised, millega omanikud rahul oleksid. Üheks põhjuseks võis olla ka aeglane tegevus supertoimetuse loomisel ehk Ekspressi, Päevalehe ja Delfi liitmisel.
Mõlema väljaande sisus ei muutu päevapealt midagi. Küll aga on oodata kohe märksa suuremat pingutamist kasumi nimel, mis pikas plaanis annab Postimehele ja Ekspressile ka suuremaid võimalusi parema ajakirjandusliku sisu pakkumisel.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 23.07.24, 12:25
30 aastat zombi-majandust: Jaapani valuutakriis kogub hoogu
Jeeni kurss kukkus dollarisse värske, 38 aasta madalaima tasemeni. Viimati kauples jeen nii nõrgal tasemel 1986. aastal. Riigis on alanud valuutakriis, mis on just praegu hoogu kogumas ning paneb valitsuse ja keskpanga väga raskete otsuste ette.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele