Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Usaldust tootja vastu saab luua eelkõige tootja ise
Äripäeva tellitud test näitas, et mõningad Eestis müüdavad talvised tuuleklaasi pesemise vedelikud hakkavad külmuma pehmematel temperatuuridel, kui on toote pakendil märgitud.
Äripäeva hinnangul on nii tarbijate kui ka tootjate-müüjate enda huvides, et tarbija teab täpselt, mida ostab. Tarbija usaldus on tootja jaoks see põhiline kapital, millele on võimalik rajada pikaajalist tarbimissuhet.
Arvata võib, et nii mõnegi klaasipesuvedeliku tootja suhtes mõranes see usaldus pärast Äripäeva lugu. Üks tootja otsustas pärast selle testi tegemist toimetusega suhelda vaid juristi vahendusel ning juristi vahendatud seisukoht oli, et me ei tohiks säärast analüüsi üleüldse avaldada.
Ohtu võivad sattuda inimelud. Tuuleklaasipesuvedelike puhul on asi peale puhtpõhimõttelise aususe nõude veel ka selles, et liiklusohutuse seisukohalt võib eksitav info külmumise kohta kaasa tuua katastroofilisi tagajärgi.
Lubatust varem külmuma hakkav pesuvedelik muidugi autot ei lõhu, ent kui juht soovib kriitilises liiklusolukorras klaasi puhastada ja ta ei saa seda teha, suureneb õnnetuse tõenäosus oluliselt.
Seetõttu on tootjate endi huvides kristalne selgus. Keemia on täppisteadus, mistõttu peaks kõik olema lihtsasti mõõdetav. Külmumistemperatuur ei ole samas mingi müstiline suurus, mille mõõtmine eeldab ülispetsiifilisi teadmisi.
Sellepärast pidaski Äripäev avalikkusele tutvustamise vääriliseks keskkonnauuringute keskuselt tellitud katset, mille käigus registreeriti temperatuur, mille juures tekivad tuuleklaasipesuvedeliku lahusesse esimesed kristallid. Kõik vedelikud läbisid katse täpselt ühel viisil ja tulemusi hinnati isegi väikese varuga tootja kasuks.
Tarbijale on tähtis iseenesest väga lihtne asi: et kui pakendile on külmumistemperatuuriks märgitud näiteks miinus 20 kraadi, siis saab vedelikku selle temperatuuri juures veel klaasile pritsimiseks kasutada. Selle info meie võrdlev katse tarbijale kahtlemata andis, hoolimata ühe tootja iseenesest õigest väitest, et keskusel pole katseks vajalikku akrediteeringut.
Tootja, ole ise aktiivne oma ausust näitama. Selle asemel, et püüda takistada ajalehte võrdlevat infot avalikustamast, võiksid turuosalised aktiivsust üles näidata ja tutvustada lühemalt neid viise, millega ise toodet enne müüki paiskamist testivad ja hindavad.
Aktiivne suhtumine oma toote täieliku ohutuse ja kõigile standarditele vastavuse tagamisse ning selle demonstreerimisse oleks tootjale kasulik ka juhul, kui see tähendab ühekordseid lisakulutusi näiteks rahvusvahelist tunnustust pälvinud sertifikaadi omandamise või kvaliteedigarantii andva uuringu tellimise näol.
Pettus ei tasu kunagi ära, usaldust taastada on raske. Äripäeva katse ei tõenda, kas mõni tootja on klaasipesuvedelikku teadlikult lahjendanud eesmärgiga selle omahinda alla lüüa.
Küll aga näitab arvutus, et juba ühe kraadi võrra lahjendamine võimaldaks metanooli praegust turuhinda arvestades mõjukat kokkuhoidu. Tootja huvides on, et säärast kahtlust ei tekiks.
Kui tarbija kaotab ühe toote vastu usalduse, võib ta hõlpsasti uue tootja otisda. Tootjal on aga uute tarbijate leidmine sootuks keerulisem. Usaldust taastada on alati raske, kui see on kord kaduma läinud.