Puhkepäev. Peatus nimega “Tartu”

Näitus algab nii-öelda klassikute juurde pöördumisega. Aga klassikud tuuakse tänapäeva teatud nihestatusega. Rauno Thomas Mossi pronksist büst “Mein Kampf” pakub homoerootilist intriigi. Samas, kui tema kõrval olev Peeter Alliku “Kuidas saada rikkaks ja ilusaks II” vastab küsimusele šovinistliku otsekohesuse sümboliga.

Peeter Krosmann teeb klassikale veelgi sügavama ja sarkastilise kummarduse. Matkides omaaegseid Kunstnike Liidu grupiportreesid, on Krosmann maalinud Tartu Kunstnike Liidu kunstiteoste arutelu aastal 2014.

Tartu luigelaulud. Seda, et Lõuna-Eestis teevad ilma mehed, kinnitab ka järgmine saal. Hiljuti Tallinnas väga edukalt esinenud Jass Kaselaanelt on Kunstihoone näitusel üleval meenutus 2008. aastast. “Luigelaul” on vaigust voolitud elusuuruses seakari. Ruigav seakari koos oma juhiga viib mõtted poliitilistele mängudele, massipsühhoosile, viimsele ruigele enne tapalavale minekut.

Parima ruumilise komplekti moodustavad Laura Põllu installatsioon ning Kiwa, Anna Hõbemäe ja Alar Tuule maalid. “Endisest maalikunstnikust” Põld on ennast juba aastaid tõestanud andeka kontseptuaalse installatsioonikunstnikuna. Kunstihoones töötab ta vaid väga nappide vahenditega. Puutüvedest moodustatud salu ja selle taga seinas asuv foto on justkui “luigelaul” kaduvale loodusele.

Kiwa minimalism või mittemiski, nagu ta seda ise nimetaks, Alar Tuule ekspressionism ehk keegi ei peagi täpselt hoomama, mis kõik lõuendil toimub, ning Anna Hõbemäe värvitundlik abstraktsionism moodustavad tugeva kolmiku nn Tartu maalikunstist.

 

Ülevaatenäitus