Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pelletitootja pressis end gaselliks

    Jõgeval asuva pelletitootja OÜ Kronopal tegevjuht Janek Pärtelpoeg.Foto: Väinu Rozental

    Eesti suurte pelletitootjate kõrval on üle kümne aasta tasapisi oma asja ajanud Jõgeval tegutsev perefirma OÜ Kronopal, mis rõhub kuusesaepurust pressitud valgetele kvaliteetpelletitele. Ökoloogiliselt puhas küttepellet sobib loomadele allapanuks.

    Kui väike tegelikult Kronopal on, näitab järgmine võrdlus: kui Kronopal toodab aastas üle 3000 tonni saepurugraanuleid, siis samal ajal ehk 2003. aastal tootmisega alustanud ja suurkontserniks kasvanud ASi Graanul Invest aastane tootmisvõimsus on ligi 300 korda suurem.
    Õnneks on väikefirmadel mõõduvõtmiseks oma kaalukategooriad ja ühes sellises - Gaselli TOPis - asus Kronopal tänavu 726. kohal. Mine tea, võib-olla on Kronopal kiiresti arenevate ettevõtete edetabelis ka tuleval aastal, sest hoogne kasv jätkub - võrreldes 2013. aastaga suurenes firma käive 2014. aastal neljandiku võrra ja küündis üle poole miljoni euro.
    Kaup ette ära müüdud
    Kronopali tegevjuhi Janek Pärtelpoja sõnul on nemad ilmselt ainsad väikesed pelletitootjad Eestis, kes on kõik see aeg stabiilselt tootnud. "On veel mõned, kellel on üks press, mis ühel aastal on töös ja järgmisel seisab," ütleb Pärtelpoeg ja lisab muiates: "Nõudlus on see, mis on meile piltlikult öeldes jalaga tagumikku pannud. Kui sa näed, et ladu on tühi, siis pead midagi ette võtma, et rohkem toodangut anda."
    Pärtelpoeg avab laoukse. Päris tühi see praegu pole, tagaseina äärde on virnastatud kümmekond euroalust kilesse pakendatud graanulitega. "Kõik, mida me täna teeme, on tulevaseks küttehooajaks ette maha müüdud," kinnitab Pärtelpoeg. "Meil on olnud aastalõppe, kui ladu on nii tühi, et vaatad, kas oma katlamaja tarbeks ikka graanuleid jagub."
    Kronopali hoovis käivad praegu ettevalmistustööd, et suveks panna püsti mitu koonusekujulist mahutit puistegraanulite nõuetekohaseks hoiustamiseks. Lahtine graanul läheb järjest paremini kaubaks ja seni puudus Kronopalil võimalus ladustada suvehooajal vorbitud graanuleid talvehooajaks.

    OÜ Kronopal majandustulemused (eurodes)aasta    käive    puhaskasum2010    265 234    11552011    208 566    11 4482012    280 778    11 5122013    390 945    29 238Allikas: OÜ Kronopal

    Igatses paiksemat äri
    Ehkki Kronopal on asutatud 1997. aasta suvel, jõudis ettevõte saepurugraanuliteni alles kuus aastat hiljem. Enne seda tegeles firma vanametalli vahendamisega ja seejärel autotranspordiga. "Ühtäkki sai mul autode pidamisest kõrini, küll lagunes üks ja siis teine kusagil Eestimaa otsas laiali," räägib Pärtelpoeg. "Igatsesin paiksema äri järele."
    Pärtelpoeg sõitis tollal töö asjus sageli Väike-Maarjast läbi ja alati jäi tal silm pidama Flex Heat Eesti pelletitehase tossavatele korstnatele. Need korstnad näisid talle paikse äri ideaalina ja temas süvenes mõte käivitada Jõgeval graanulitootmine. Mehhanismid ja metallitöö teda ei hirmutanud ega hirmuta tänaseni, ta on lõpetanud Tartu 17. kutsekeskkooli tööstusseademete remondilukksepana.
    Alustuseks hankis ta endisest sovhoosist vana rohujahupressi. "Panime juhtmed külge ja näe, töötaski. Ajasime saepuru sisse ja tulid isegi graanulid välja," meenutab Pärtelpoeg.
    Süvenes saepurumaailma
    Õige pea sai aga selgeks, et press ei ole veel tehas. Tuli muretseda raputid, peenestid, vahekolud, jahutid, kuivatid, kaalud ja kümned muud lisaseadmed. Paljud neist tehti kohendati ümber oma jõududega kohapeal.
    "Tegime kõik valmis ja hakkasime tootma, ent ma olin ära unustanud kõige tähtsama äri juures - turu," jätkab Pärtelpoeg. "Selgus, et pelleteid tahetakse osta küll, aga kõik tahavad saada laevadega. Minusugusel väiketootjal sellises mastaapses äris kohta ei ole."
    Juhus viis õige pea ta kokku pelletipõletite müüjaga OÜga SB Keskkütteseadmed. See firma vahendab ka pelleteid ning on jätkuvalt Kronopali toodangu üks suuremaid edasimüüjaid.

    OÜ KronopalAsutatud 8.07.1997 Jõgeval.Toodab saepurugraanuleid kütteks ja loomadele allapanuks.Tegevjuht Janek Pärtelpoeg on lõpetanud Tartu 17. kutsekeskkooli tööstusseadmete remondilukksepana.Omanik Kaila Pärtelpoeg, Janeki abikaasa ja firma raamatupidaja.Gaselli TOPis 726. kohal (2007. aastal oli 85. kohal).Töötajaid 5.Aastas toodab üle 3000 tonni saepurugraanuleid, millest 94 protsenti läheb kütteks. Loomade allapanuna müüb aastas umbes 100 tonni.Aastane toormevajadus on umbes 35 000 kuupmeetrit kuiva kuusesaepuru ja höövlilaastu.1997 - alustas vanametalli käitlemisega.1999 - hakkas osutama palgiveoteenust2003 lõpp - käivitas küttepelletite tootmise.2006 - hakkas pelleteid pakendama ja turustama loomadele allapanuks.2007 - ostis ära tootmishoone, mida seni renditi.2011 - tootmine koliti uude tootmishoonesse.2013 - kasutusse võeti uus pakend lemmikloomagraanulitele.2015 suvi - paigaldatakse uued mahutid puistegraanulite hoiustamiseks.Allikas: OÜ Kronopal, Äripäev

    Pärtelpoeg tunnistab, et kui ta alustas, ei teadnud ta erinevatest saepuruliikidest midagi. "Saepuru hind oli tollal nii madal, et sisuliselt said toorme tasuta kätte ja see oli kindlasti üheks ajendiks, miks ma pelletite peale üldse mõtlema hakkasin," lausub Pärtelpoeg. "Praegu on toore pelletitootmise juures kõige nõrgem lüli. Minu õnn on aga see, et meie toormevajadus on väga väike võrreldes sellega, kui palju Eestis saepuru tarbitakse."
    Idee lemmikloomapoest
    Kronopal kasutab toormena kuiva kuusesaepuru ja -höövlilaastu. Kuna tegemist on naturaalse saepurugraanuliga, mis ei sisalda puukoort, liimaineid ega kemikaale, turustab Kronopal oma toodangut ka lemmikloomadele allapanuks. "Nägin lemmikloomapoodides, et imporditud allapanugraanulite hind on kordades kallim kui graanuli tavahind," põhjendab Pärtelpoeg, miks tal tekkis idee pakkuda oma küttegraanulit loomadele allapanuks. "Ilmselt on oluliseks müügiargumendiks kujunenud ka see, et rõhutame pakendil, et tegu on Eesti tootega."
    Pärtelpoja kinnitusel on Kronopali küttegraanuli hind võrreldes teiste suurte pelletitootjaga kindlasti kallim. "Mina jätan selle kliendi otsustada, miks ta minult ostab," lausub ta "Minu toote hind on kallim, aga ikkagi müün ma kõik ära ja ladu on pidevalt tühi. Järelikult klient tahab saada kõrgekvaliteedilist valget pelletit."
    Pärtelpoja sõnul on Kronopalile edu toonud see, et kõik vajalikud tööd tehakse oma jõududega ära. "Aga eks see on nii, et ühe edu tundub teisele pelgalt kommirahana," sõnab ta. "Mina isiklikult ei mõtle, et see äri siin on suur bisnis. See on minu pere elatusvahend. Leib on laual, katus läbi ei tilgu ja paar korda aastas saab lastega reisil käia - mida sa veel tahad!"

    Pelletipõletite müüja OÜ SB Keskkütteseadmed ärijuht Aavo IsakOleme Eestis varustanud pelletiküttega kaugelt üle tuhande majapidamise, lisaks kütteseadmetele müüme oma klientidele ka pelleteid. Umbes 80 protsenti meie vahendatavatest pelletitest pärineb OÜst Kronopal. Nende toodang on selline gurmeepellet, see on hästi puhas, näeb väga hea välja ja tema tuhasisaldus on väike. Kronopal toodab pelleteid kuusesaepurust, nende toode ei sisalda küttepuu haket. Kui me vahepeal võtsime teiste tootjate pelleteid sisse, siis osa klientidest pöörasid ukselt ringi ja ütlesid, et tulevad tagasi siis, kui taas Kronopali kaupa saavad.Koostöö Kronopaliga tekkis omal ajal tänu sellele, et me otsisime Eestis väiksemat tootjat, kes on suuteline toodangut ka pakkima. Suuremad tootjad eksportisid pelleteid Euroopasse laevadega, meie soov oli aga oma kodumaiseid kundesid pelletitega varustada.Tunnen Kronopali tegevjuhti Janek Pärtelpoega tööalaselt. Tal on tehnika peale lahtine pea ja osavad käed. Ta on kõik süsteemid ise paika pannud ja poolenisti ka välja mõelnud. Mulle imponeerib inimene, kes ise teeb ja ehitab. Selline inimene on tõeline maasool ja ettevõtluse musternäidis. Ja kui tal veel hästi ka läheb, siis see on ju suisa rõõm.

    Pelletitootja kolm soovitust1. Eira tagasilööke. Tühjast kohast ei teki midagi, seega kindlasti peab sul olema hea idee. Kui oled idee üles korjanud, olgu sul jonni seda ellu viia. Ja kui midagi läheb halvasti, ei tasu pead kohe norgu lasta ega ettevõtmise lõpetamise peale mõtlema hakata. Mida jonnakam sa oled, seda vähem haige sinu hing tõrgete pärast on.2. Ole hingega asja juures. Kui sa ei võta oma firmat hingestatult, ei tule sellest üldjuhul midagi välja. Mina ei unista kunagi, et saaks ruttu töölt minema. Kui meil näiteks läheb teise vahetuse lõpus kell 23 midagi katki, siis me remondime selle ära, kulugu selleks kasvõi pool ööd. Ei saa suhtuda nii, et ah, küll homme remondime. Seisev press tööpäeval raha sisse ei too.3. Kaalutle investeeringuid. Kui esimene kasum tekib, et tohi lolliks minna, rahaga tuleb osata ringi käia. Mõtle enne kümme korda läbi, kuhu raha panna, sest kui oled raha mittetulusalt investeerinud, siis tagasi seda enam ei saa. Kui meie perefirmas on vaba raha tekkinud, siis me arutame abikaasaga ja koostame prioriteetidest pingerea.
    Milline vanasõna iseloomustab teie tegevust?
    Janek Pärtelpoeg, OÜ Kronopal tegevjuht:Tao rauda, kui raud kuum on. Asjaga tuleb tegeleda siis, kui hetk sobilik on. Ma olen mitme asjaga tegelenud ja praegu tundub pelletite tootmiseks hea aeg. See võimalus tuleb ära kasutada, mõelda kogu aeg, kuidas asja paremini teha ja natuke rohkem toota. Kui sa rauatüki niisama kõrvale viskad, siis see lihtsalt jahtub maha ja sind unustatakse ära. Seepärast tuleb kogu aeg klientidega tegeleda. Ma ei välista, et võib-olla kunagi kukub ka pelletitootmine minu jaoks ära, näiteks siis, kui konkurents liiga teravaks läheb. Siis tuleb uus rauatükk leida, mida kolkima hakata.
    OÜ Kronopal tegevjuht unistabUnistamine on vajalik, sest kui sa ei unista, siis sa ei saagi midagi. Mina üritan reaalselt unistada, ma ei hõlju pilvedes. Kui reaalselt unistada, siis kõik tasapisi lähebki niimoodi. Mul ei ole ambitsiooni ehitada Eesti suurim pelletitehas, küll aga suurendada tootmist vähemalt poole võrra. Ma mõtlen väikselt, võttes aluseks Eesti mastaabi ja asjaolu, et pelletite tarbimisturg Eestis kogu aeg jõudsalt kasvab. Me rõhume kvaliteedile ja oleme oma nime vääriliselt hoidnud.
    Äripäeva gaselli rubriik, kus kirjutame kiiresti arenevatest väikefirmadest ja nende omanikest, ilmub kaks korda kuus.Äripäeva Gaselli TOPi lähteandmeteks on ettevõtte müügitulu ja kasum enne makse aastatel 2011, 2012 ja 2013. 2011. aasta müügitulu peab ulatuma 100 000 euroni ja aastatel 2011-2013 kasvama käive ja kasum vähemalt 50%.TOPi jõudis tänavu 1106 ettevõtet.Gaselliliikumist toetab LHV
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Nike avaldas oma inventuuri hetkeseisu, aktsia kukkus 12%
Nike'i aktsia langes 12% tarneahela probleemide tõttu. Ettevõtte esimeses kvartalis kasvasid laovarud 44%.
Nike'i aktsia langes 12% tarneahela probleemide tõttu. Ettevõtte esimeses kvartalis kasvasid laovarud 44%.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Coop Eesti juht lahkub ametist
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Ukraina taotleb kiirendatud korras NATO liikmelisust
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Septembri elektri börsihind kukkus kolmandiku
Elektri börsihind kukkus septembris võrreldes augustiga Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas 33,6 protsenti, 229 euro tasemele megavatt-tunni eest.
Elektri börsihind kukkus septembris võrreldes augustiga Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas 33,6 protsenti, 229 euro tasemele megavatt-tunni eest.

Olulisemad lood

Sõõrumaa: oleme alahinnanud ukrainlaste panust meie majandusse
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.