Lapsed andsid tõuke ettevõtjaks hakata

Mõni aasta tagasi tõi riidest mähkmete mainimine kaasa ninakirtsutuse – meelde tuli marli ja selle läbikeetmine. Nüüd aga kasutavad paljud vanemad oma lastel kodus päevasel ajal riidest mähkmeid, kombineerides neid pabermähkmetega külas käies ja uinakute ajal.

Nii on turu leidnud ka riidemähkmete tootmine, maaletoomine ja edasimüük. Julge pealehakkamine ja tungimine turuosale, kus konkurentsi eriti pole, võib olla tulus, ent samas on ka palju riskikohti, kirjutab 4. märtsi Äripäev mikroettevõtluse rubriigis.

Nelja lapse ema Karin Joala hakkas riidest mähkmeid kasutama oma teisel lapsel. Alguses olid kättesaadavad vaid marlimähkmed, hiljem leidis ta teise ringi kauba hulgast muudki. Kolmanda lapsega tundis ta puudust mähkmetest, mida oleks lihtne üles tõmmata, et potil käimise protsess kiiremini käiks. Soomes jäid talle silma mähkmete õmblemiseks sobivad PUL kangad ja nii hakkas ta proovima ja katsetama. “Päris hea ja õige lahenduseni ma oma lapse peal katsetades ei jõudnudki,” tunnistas Joala.

Sellest hoolimata said valminud mähkmed menukaks ka sõprade ja tuttavate seas, kes hakkasid värvilistest kangastest ja erinevate sisudega mähkmepükse omakorda oma tuttavatele soovitama. Peagi oligi vaja tegevusele ametlik käik anda – kaubamärk Nups oli sündinud.

Selleks, et äri teha, ei pea tingimata ise tootma. Mähkmed.eu leheküljele on koondatud erinevate tootjate mähkmed ja info nende kasutamisest. Nii ei pea huviline tellima paljudest eri e-poodidest, vaid saab kõik vajaliku ühest kohast kätte. Lehte haldav OÜ Roheline Liblikas sai alguse, kuna Vicky Vaasmale ja Liis Ojale tundus, et riidest mähkmete kasutamine Eestis on muu maailmaga võrreldes põhjendamatult ebapopulaarne.

“Kasutasime oma lastel nii ühekordseid kui ka riidest mähkmeid ja kogemused riidest mähkmetega olid paremad,” põhjendasid nad. Nüüdseks on lapsed mähkmeeast välja kasvanud, kuid riidest mähkmete teema on emadele endiselt südamelähedane.

Vaasma ja Oja soovivad pakkuda kvaliteeti ja mitmekesisust. Nad lähtuvad nii oma katsetustest ja kogemustest kui ka klientide kommentaaridest ja soovidest. “Riidest mähkmeteni jõudnud inimesed on tavaliselt teemat põhjalikult uurinud ja neil on oma kindlad eelistused,” selgitavad nad. Osa kliente soovib säästa raha, teised keskkonda, kolmandatele on oluline kasutusmugavus ning neljandatele hoopis midagi muud. Kaubavalik on mitmekesine ning kõigile leidub midagi, valikus on ka Eesti firmade tooted.

Aastal 2009 hakkasid OÜ Hipobaby juhtkonna liikmed otsima ideed, mida huvitavat saaks toota puuvillast. Paari idee hulgast valiti parimaks puuvillane korduvmähe, mis sai nime firma nime ja lasteraamatu tegelase järgi. Hipo+Sipsik = Hipsik. “Julge ja vahva kodumaine kangast tegelane sobis meie kontseptsiooniga suurepäraselt,” selgitas ettevõtte turundusjuht Eero Tölpt.

Järgnes põhjalik eeltöö ning jõuti järeldusele, et kuigi tänapäevased riidest mähkmed on väga hea imavusega, on nende puudus jäikus ja vähene õhuläbivus. “Tahtsime, et Hipsikud oleksid kõige tervislikumad mähkmed maailmas,” ütles Tölpt. Mähkmed on ühes suuruses ja kasvavad koos lapsega. Erinevalt kõigist teistest riidest mähkmetest on Hipsikud reguleeritavad seljalt, mis on päevi kõhuli veetvatele lastele mugavam.

“Juba alguses otsustasime, et arenduses olevad tooted on kohe kõigile saadaval: nii saime kõige paremat tagasisidet otse turult,” rääkis Tölpt. Tagasidet andnud inimestele anti uued ja paremad tooted, mida pidevalt täiustati. Tervislikud puuvillased mähkmed on nüüd kõigile eestlastele kättesaadavad juba üle kuue aasta, lisas Tölpt.

Tekib küsimus, kas väikesel turul kitsaks ei lähe? Tölptile oli uudis Nupsu turuletulekust aastal 2013 ainult rõõmustav. “Korduvmähkmete tootjad ei ole konkurendid, vaid on kaaslased,” sõnas ta. Ühiselt on lihtsam head ideed massidesse viia.

E-kaubanduse võidukäik tähendab, et riidest mähkmeid on võimalik tellida ka Hiina odavpoodidest. “Hiina kaup võib küll olla odavam, kuid tähtis on kvaliteet,” ei karda Tölpt konkurentsi.

Ka Joala märkis, et tarbijale on oluline Eesti asja ajamine. Ta lisas, et ka muude firmade korduvkasutavate mähkmete ostmine toob tarbija neile sammu võrra lähemale. Kui tarbimisharjumus on juba tekkinud, hakatakse otsima kvaliteetset ja kodumaist varianti. 

Ka maailma mastaabis peetakse koostööd konkurentsist tähtsamaks. Mähkmetootjate hulgas on palju väikeseid perefirmasid, kellega koostöö on puhas rõõm. Vaasmaa ja Oja sõnul on riidest mähkmete tootjad ja vahendajad tavaliselt oma ala fanaatikud ja kõigil on alati hea meel, kui tehakse valik riidest mähkmete kasuks. 

Eestlaste arvamus riidest mähkmete kohta on müütidest kallutatud. Et vabaneda kilepükse ja haaknõelu kujutavatest vaimupiltidest, tuleb ära teha suur töö, räägivad Vaasmaa ja Oja. Iga pere, kes otsustab oma lapsel kasutada riidest mähkmeid, vähendab tekkivate jäätmete hulka. Ühe lapse mähkmeea jooksul kulub kuni 6000 ühekordset mähet, juba ühe riidest mähkme abil on võimalik kasutamata jätta 365 ühekordset mähet aastas.

Mähkmetega tegelejad on ühel meelel, et huvi kasvab järjest suust suhu reklaami tõttu. “Kergemini minnakse riidest mähkmetele üle sõpruskonnas, kus on selle usku vanemaid,” märkis Joala. Ruttu saadakse aru, et tänapäevased korduvmähkmed on mugavad ja lihtsad kasutada ning tekitavad oluliselt vähem prügi.

“Eesti ökoriigiks” algatust saaks toetada ka maksupoliitika kaudu. Vaasma ja Oja tõid näiteks Inglismaa, kus riidest mähkmed on käibemaksuvabad ja kohalikud omavalitsused kompenseerivad peredele osa riidest mähkmetele kulunud rahast. Samuti pakutakse Inglismaal teenuseid, mis riidest mähkmete kasutamise veelgi hõlpsamaks teevad – näiteks on võimalik tellida pesuring, mis mustad mähkmed ukse tagant kokku korjab ja puhtad asemele toob.

Nups mähkmeid õmbleb praegu praktikant, kelle töökohaks on kohandatud Põlgaste külakeskuse ruumid. Müük toimub peamiselt e-poes ja tellimused täidetakse nende laekumiste järgi.

Ettevõtte omanik Karin Joala peab Eesti väikest turgu eeliseks, sest mähkmeid saab lasta õmmelda oma lapse mõõtude järgi. “Praegu on meil isegi väike laovaru tekkinud ja on võimalik koha peale valima tulla,” märkis ta. Edasimüüjate otsimine käib pidevalt ning suviti tutvustatakse kaupa laatadel ja muudel üritustel.

Ettevõtte edu saladuseks peab Joala seda, et asju on ajatud tasa ja targu. “Plaanis on uued tooted ja olemasolevate toodete arendus, uus koduleht,” rääkis ta. Uue hingamise on turundusele ja tootearendusele sisse puhunud õmbleja palkamine, nii on Joalal endal rohkem aega ettevõttet laiendada. Vaikselt vaadatakse ka välisturu poole.

Põhitöö kõrvalt tegelevad ettevõttega ka OÜ Hipobaby ja OÜ Roheline Liblikas esindajad. Arvestades Eesti turu piiratust, ei saa OÜ Roheline Liblikas omanike Vicky Vaasma ja Liis Oja sõnul rääkida suurest kasumist. Suviti võib omanikke leida laatadelt, kus nad klientidega vahetult suhtlevad.

OÜ Hipsik ainus palgaline töötaja on õmbleja. Ettevõtte turundusjuhi Eero Tölpti sõnul teeb juhtkond tööd heast tahtest. “Oleme jõudnud etappi, kus edasiseks arenguks on vaja investorit, kelle jõul saaks edasi liikuda ja kasumit toota. Ideid meil jagub,” märkis Tölpt.