Tark õpib teiste äriplaanide vigadest

Äriplaani tasub kirjutada iseenda jaoks, mitte toetuste taotlemiseks. Toetuse saamine on hea äriplaani täitmisega kaasnev pluss, kirjutab 13. mai Äripäev mikroettevõtluse rubriigis.

Alustava ettevõtjana äriplaani koostades ja selle põhjal töötukassast või EASsist toetust taotledes kehtib põhimõte: mis kehvasti, see uuesti. Ehk esimene plaan ei pruugi sugugi ideaalne olla.

Töötukassa poolt mullu aasta alustavaks ettevõtjaks valitud Margus Tammemäe tunnistas, et oma disainibüroole Ruutu Kuus toetuse saamiseks pidi ta esiti alla neelama töötukassa keeldumise - talle heideti ette liiga optimistlikke prognoose. Ent eitavast vastusest ei lasknud ta end heidutada, kuna teadis tuttavate näitel, et nii võib minna. 

Töötukassa keeldumise pidi alla neelama ka Pedro Pregel, kes rajas tunamullu koos sõbra Kenneth Koosmaga Kehtna vanasse kauplusehoonesse söögikoha Eastern Outback, kus pakutakse toite mõjutustega Itaaliast, Prantsusmaalt, Skandinaaviast ja Austraaliast. Viimane pole üllatav, sest noormehed reisisid aastate eest just nimelt Austraalias.

Pregeli sõnul nad sõbraga pärast reisi pikemat aega ei trehvanud, kuni kohtusid juhuslikult 2014. aastal Kehtnas mainitud maja ees. Otsustati, et kuna oli olnud plaan kunagi ise söökoht asutada, siis miks mitte seda kohe teha. Pregeli sõnul oli esimene äriplaan umbes 15 lehekülge pikk, kuid töötukassa keeldus toetust andmast, kuna plaan oli liiga pinnapealne, puudus näiteks korralik riskianalüüs. 

"See võttis motivatsiooni maha," märkis Pregel. "Õnneks võtsime perekonna ja sõprade survel ikkagi asja ette ja kokkuvõttes tuli äriplaan 36 lehekülge pikk,“ rääkis Pregel. Muu hulgas lisati hulk tulpdiagramme ja analüüsiti teiste kohalike ettevõtete näitel, kui realistlik on äriga toime tulla. 

Kõik plaanid ei saa täppi minna

Toetuseks sai Pregel 4752 eurot. Küsimusele, kas tagantjärele teeks ta selle uuesti läbi, vastas Pregel, et ilmselt küll. "Kuigi rahasumma polnud märkimisväärne, aitas just see, et saime oma äriplaani korralikult läbi mõelda, näha pikemas perspektiivis, mis ära teha,“ sõnas ta.

Kõik äriplaanis ette nähtu pole siiski teoks saanud. Näiteks oli esiti plaanis pakkuda hommikusööki. "Mõtlesime, et oleme siin kui Statoil, kust möödasõitjad saavad läbi astuda," lausus Pregel. Seda siiski tehtud pole, põhjuseks on Pregeli sõnul näiteks tööjõupuudus. Küll aga on välja ehitatud terrass ja söögikoha üldpinda laiendatud.

Pregeli rääkis, et praegu elavad nad veel peost suhu ehk kasum pole suur, sest teenitu investeeritakse juurdeehitusse. Kliente söögikohal jätkub, eriti külalisterohke aeg oli talv, kui toimus palju firmaüritusi.

Tammemäe tõdes, et tema ettevõte on võrreldes algse äriideega edasi arenenud. Kui alguses oli rõhk peamiselt disainil, siis nüüdseks on lisandunud arhitektuur ja tegeletakse terviklike eritellimuslahendustega.

Tartus vinüülplaate valmistava Vinyl Planti juhi Erki Pedaste sõnul oli nende äriplaani üks olulisemaid kitsaskohti see, et arvati, et tegevuse käimasaamine läheb kordades kiiremini. "Meie puhul realiseerusid riskid peamiselt hilinenud tarnetega ning seetõttu saime vabrikut testima hakata planeeritust ca neli kuud hiljem," selgitas Pedaste. See mõjutas oluliselt ka rahavoogusid ning nõudis lisainvesteeringuid nii põhivarasse kui ka püsikulude katmiseks.  

Tark ei torma

Vinüülivabriku avamise projekti toetas EAS 15 000 euro suuruse starditoetusega, õla pani alla ka Kredex, mis garanteeris pangalt saadud stardilaenu. "Äriplaani koostamisel me abi ei kasutanud. Pigem vajas veidi nõustamist plaani projekteerimine EASi vormidele ja nõuetele vastavaks, milles oli abiks Tartu ärinõuandla. Äriplaani koostamine ei ole tegelikult keeruline, kui idee on olemas ja läbi mõeldud – meil võttis see kokku aega paar nädalat,“ rääkis Pedaste.

Äriplaani kirjutamine ning eri etappide läbi mängimine võiks Pedaste sõnul olla iga alustava ettevõtte jaoks kohustuslik, kuna annab aimu, kas on üldse mõtet projektiga idee tasandist edasi minna ning aitab vältida juba ette läbi kukkunud ettevõtmiste sündi. "Siinkohal ei ole vahet, kas projektile taotletakse rahastust investoritelt, toetustena või tehakse ettevõtmine täielikult oma vahenditest,“ märkis ta.

Rohkem kriitilist meelt!

Nii-öelda laest võetud prognoosid, näiteks läbimõtlemata tootmisvõimekus, ja ettevõtjate äriplaanides esinevad loogikavead on peamine, millega EASi kommunikatsioonijuhi Priit Pruuli sõnul alustavad ärid hädas on.  

Loogikavigade all peab Pruul silmas seda, et ei viida ennast valdkonnaga detailidega kurssi. Näiteks ei ole üle kontrollitud lihtsate testarvutustega toomises aja ja seadmete suutlikkust. "Inimestele on loomuomane positiivne mõtlemine, mistõttu ilustatakse äriplaanis tavaliselt oma võimekust ning tehakse seeläbi endale eesmärkide seadmisel tõsine karuteene, mida ei suudeta hiljem täita, näiteks müügiprognoosis,“ lisas ta.

Rohkem kriitilist meelt kuluks Pruuli sõnul igasse äriplaani ära, seda aga saab vaid kõrvalseisjalt. "Oma äri tasub testida lihtsa mudeliga. Näiteks kui minimaalsete müüginumbrite ja maksimaalsete kulude tulemusel jääb joone alla positiivne number, siis peaks ärimudelil olema jumet ka pikemas perspektiivis, mis tähendab, et on suurem tõenäosus ka kolm aastat hiljem tegutseda,“ rääkis ta. 

Liigne optimism maksab kätte

Ebarealistlike prognooside tulemusi saab ettevõtja õige pea oma nahal tunda, kui tekivad näiteks võlad tarnijate või töötajate ees. Kui õhku täis rahavoo alusel on võetud laen, mida maksta ei suudeta, viib see Pruuli sõnul halvimal juhul selleni, et realiseeritaks laenu tagatised, mis on tavaliselt mingit sorti kinnisvara või käendused.

Esimene versioon äriplaanist sünnib ettevõtjatel tavaliselt kõige optimistlikuma stsenaariumi järgi, sõnas Tallinna Ettevõtlusameti ettevõtluse arendamise osakonna juhtivspetsialist Krista Kink. Kui esialgne plaan paigas, oleks tema sõnul hea vaadata äriplaan kriitilise pilguga üle ning lisada toetavaid fakte plaanis toodud väidetele.

"Kõige raskem on alustavale ettevõtjale nõudluse mahu leidmine," märkis Kink. Tema kinnitusel on abi vaatlusest, millises mahus ostavad sihtrühma potentsiaalsed kliendid sarnaseid tooteid. "Meenub näide tulevasest toitlustajast, kes külastas igal päeval samal ajal toidukohta ja sai teada arve numbreid jälgides täpse külastajate arvu päevas,“ tõi Kink näite, kuidas väikeste ressurssidega saab nõudlust välja selgitada. "Konkurendi aastaaruanne annab lisainfot aastasest müügikäibest,“ lisas Kink.

Teine komistuskivi on tems sõnul konkurentide alahindamine. "Tuleb leida kasumis konkurendid ja saada aru, mis teeb nende äri edukaks ning mõelda välja, milles ollakse konkurendist parem,“ toonitas Kink.

Finantsprognooside koostamisel tasuks käibe prognoosimisel olla pigem tagasihoidlik ja kulude prognoosimisel realist, soovitas Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse ettevõtluskonsultant Margit Kool. "Prognoosid tehakse ju eelkõige ettevõtte käivitamiseks-arendamiseks ning need annavad infot, kas sel viisil tasub äriideed üldse käivitada," märkis Kool.

Muidugi võib olla äriidee käivitamisel olukordi, mida ei ole osatud ette aimata ja mis võivad prognoositut oluliselt mõjutada. "Kõigi ootamatuste vastu paraku ei saa. Samas saab äriplaani ja sealhulgas finantsprognooside koostamise puhul paljud riskid läbi analüüsida, et võimalikke ohte vältida,“ täpsustas Kool.