„Veel viimase ajani oli kaitsetööstus rohkem start-up, kes otsis oma toodet ja oma turgu,“ rääkis Pärnamäe. „Tänaseks on Eestis kaitsetööstus olemas ning meie ambitsioonid on kõrged,“ lisas ta.

Eesti kaitsetööstus on Pärnamäe sõnul noor ning kogemusi on veel vähevõitu. Seda peegeldavad tema sõnul ka valdkonna numbrid. „Meil on plaan sisse pääseda globaalsetesse tööstusvõrgustikesse ning saada Eesti riigile facetime'i (eetriaega – toim),“ selgitas ta.

Suuremate turgudena tõi Pärnamäe välja Aasia ning USA. „Aasias on küll kõige suuremad kulutajad ja parimad kliendid, kuid riikidega nagu Hiina on poliitilistel põhjustel koostöö raskem,“ sõnas ta. Eesti kaitsetööstuse peamise turuna näeb Pärnamäe USA-d ja Lähis-Ida.

Turul õnnestumise tugevuste ja eelistena tõi Pärnamäe välja just Eesti riigi kuvandi. Sellel, et Eesti riik on investeerinud juba mitu aastat üle 2% SKPst riigikaitsesse, on tema sõnul suur kaal. Trumbina tõi ta välja ka Eesti kaitseväelaste osalisemise missioonidel. „Meie töökultuur on väga positiivne. Teeme seda, mida lubame – see ei olegi maailmas nii tavaline,“ loetles ta.

Meie tugevuseks on veel küberekspertiis, NATO ja ELi liikmelisus, geograafiline asukoht ning suur riigi tugi.

„Tahame monetariseerida krediidi, mille Eesti riik on maailmas loonud. Tahame riigikaitsesse investeeritud raha tuua ettevõtlusega tagasi,“ sõnas Pärnamäe. Sellega võib aga veel aega minna, sest kaitsetööstuses on väga pikad tsüklid. Hetkest, kui klient tutvub tootega, võib ostuni kuluda aastaid. Tehinguteks ja äri eskaleerimiseks on aga esmalt vaja murda sisse suurkorporatsioonide tarneahelatesse.

Eesti kaitsetööstuse põhisuundadeks on Pärnamäe sõnul elektroonika, energia salvestamine, imitaatorid, küberkaitse, erivarustus ja –riietus ning robootika.

Kaitsetööstuses on Pärnamäe sõnul „mastaapseks probleemiks“ protektsionism ning poliitika valitsemine majandusloogika üle.