Uuring: haritum rahvas oleks britid Brexitist päästnud

Brexiti tõttu on Londoni kui finantskeskuse tulevik kahtlane.  Foto: EPA
Äripäev • 8. august 2017 kell 7:59

Kui kõrgharidus oleks olnud praegusest vaid kolmele protsendile enam kättesaadav, poleks möödunud suvel Brexiti hääletus läbi läinud, selgub Leicesteri ülikooli matemaatikute uuringust, vahendab ERRi teadusportaal Novaator.

Võimalus omandada kõrgharidust on üks peamisi tegureid, mis eristas neid, kes hääletasid Euroopa Liitu jäämise poolt ja selle vastu hääletanuid, selgus ajakirjas World Development avaldatud uuringust.

Teadlased otsisid ja kontrollisid aga muidki tegureid, mis võinuksid tuua teistsuguse hääletustulemuse.

Palju on räägitud sellest, et eakate hääled tegid Brexiti võimalikuks. Leicesteri ülikooli teadlaste tulemused näitavad, et eakatel valijatel oli tõesti mõju tulemusele, kuid vanust ei saa pidada peamiseks tulemust mõjutanud teguriks.

Oluline mõjutegur oli valija sugu. Samas etniline päritolu ehk see, kas tegu oli Ühendkuningriigis sündinu või sisserännanuga, ei mänginud statistiliselt olulist rolli.

Teadlased toovad esile, et kui Inglismaal ja Wales’is oleks valimisaktiivsus olnud seitse protsenti väiksem, oleks tulemus olnud vastupidine.

Võib ju küsida, mida sellise teadusuuringu tulemused meile annavad? Ennekõike annavad need teadmise, et on palju tegureid, millest tulemus sõltub, kuid nüüd on selgem ka see, millised teguri tegelikult mõjutavad ning milliste mõju on tagasihoidlikum.

Selle teadmise pinnalt on tulevikus võimalik täpsemini ennustada ka võimalikku hääletustulemust erinevates piirkondades.

Loe pikemalt ERRist.

Hetkel kuum