Tööturg kergitab maksutulu peadpööritava kiirusega

Makse laekus riigile augustis kokku 555,5 miljonit eurot ehk 7% aastatagusest enam. Kaheksa kuu peale kokku kasvas maksutulu 5,5%. Kogu aasta peale plaanitud kuludest on kaheksa kuuga kokku kogutud 64,4%, teatas rahandusministeerium.

Võimsalt ehk enam kui 10% jagu kasvas augustis sotsiaalmaksu laekumine. Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Rait Kiveste märkis, et augustis kiirendasid laekumist puhkusetasud, mis tõstsid ka keskmist töötasu.

Keskmise töötasu kasv kiirenes nimelt 7 protsendini. Palgafond kasvas kolme kuu arvestuses eriti võimsalt mäetööstuses ja energeetikas, kus tõus oli 31,6% ja 15,8%. Seejuures on palgafond kasvanud kõikides sektorites, kõige aeglasem kasvumäär oli 2% kutse- teadus- ja tehnikaalases tegevuses.

Deklareeritud töötajate arvu kasv on kolme kuu arvestuses stabiliseerunud 1,5% lähedal ning töötajate osakaal tööealisest rahvastikust püüab juba ajaloolist kõrgtaset. Ka hõivatud töökohti tuli kolme kuu jooksul enim juurde mäetööstuses – 8,1 protsenti.

Üsna hoogsalt ehk 7% jagu lisandus hõivatud töökohti ka finants- ja kindlustustegevuses. Oli aga sektoreid, kus töökohtade arv hoopis langes – näiteks kutse- teadus- ja tehnikaalases tegevuses, kus töökohtade hulk kahanes 2,6%, ning jaekaubanduses, kus näitaja kahanes 2,2% jagu.

Piirikaubandus võtab oma

Aktsiisitulu koguti augustis kokku 82,2 miljonit eurot ehk 2,8% vähem kui mullu samal kuul. Kaheksa kuuga on kasvanud küll kütuseaktsiisi tulu, ent tubaka- ja alkoholiaktsiis näitab langust. Napsumaksust teenis riik jaanuarist augustini 6% vähem kui aasta varem.

Rahandusministeeriumi analüütik Kiveste tõi aga välja, et see arvestus ei pruugi palju näidata, kuna enne aktsiisitõusu koguti ka varusid. Kui võtta arvesse periood novembrist augustini, mis hõlmab ka kogutud varusid, tasuti aktsiisi aasta varasema tasemega võrreldes 1,8% rohkem.

"Seejuures on kange alkoholi kogused novembrist augustini vähenenud 15,9 protsenti võrreldes eelmise aastaga. Õlle kogused on vähenenud tänavu 3,3 protsenti ning veini kogused 12,2 protsenti," märkis Kiveste. Koguste languse taga on tema sõnul peamiselt hinnatõusust tulenev tarbimise langus ning Läti-suunalise piirikaubanduse kasv.

Kütuseaktsiisi tasumine on kaheksa kuu kokkuvõttes 4% võrra suurem võrreldes eelmise aastaga. Veebruari aktsiisitõusudele eelnenud varumised algasid juba novembris ning seetõttu tuleks ka siin vaadata pikemat perioodi. Välja joonistub, et tangitakse küll vähem, ent maksutulu saab riik rohkem.

Nimelt on novembrist augustini tasutud kütuseaktsiisi 7,5% enam võrreldes varasema perioodiga, seejuures diislikütuse deklareeritavad kogused on samal perioodil vähenenud 4,6% ning bensiini kogused 1,3%. Sellel aastal deklareeritud kütuste koguste vähenemise taga on peamiselt aktsiisimäära tõus ning aktsiisimäärade erinevuste kasv võrreldes naaberriikide Läti ja Leeduga ning sellega seotud piirikaubanduse tõus.