Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tööturg kergitab maksutulu peadpööritava kiirusega

    Eurod.Foto: Scanpix/Reuters

    Augustis jätkus riigi maksulaekumise kiire kasv, eriti võimsalt rallisid tööjõumaksud, mida toetas rekordeid püüdev tööhõive ja jätkuvalt ülikiire töötasu tõus.

    Makse laekus riigile augustis kokku 555,5 miljonit eurot ehk 7% aastatagusest enam. Kaheksa kuu peale kokku kasvas maksutulu 5,5%. Kogu aasta peale plaanitud kuludest on kaheksa kuuga kokku kogutud 64,4%, teatas rahandusministeerium.
    Võimsalt ehk enam kui 10% jagu kasvas augustis sotsiaalmaksu laekumine. Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Rait Kiveste märkis, et augustis kiirendasid laekumist puhkusetasud, mis tõstsid ka keskmist töötasu.
    Keskmise töötasu kasv kiirenes nimelt 7 protsendini. Palgafond kasvas kolme kuu arvestuses eriti võimsalt mäetööstuses ja energeetikas, kus tõus oli 31,6% ja 15,8%. Seejuures on palgafond kasvanud kõikides sektorites, kõige aeglasem kasvumäär oli 2% kutse- teadus- ja tehnikaalases tegevuses.
    Deklareeritud töötajate arvu kasv on kolme kuu arvestuses stabiliseerunud 1,5% lähedal ning töötajate osakaal tööealisest rahvastikust püüab juba ajaloolist kõrgtaset. Ka hõivatud töökohti tuli kolme kuu jooksul enim juurde mäetööstuses – 8,1 protsenti.
    Üsna hoogsalt ehk 7% jagu lisandus hõivatud töökohti ka finants- ja kindlustustegevuses. Oli aga sektoreid, kus töökohtade arv hoopis langes – näiteks kutse- teadus- ja tehnikaalases tegevuses, kus töökohtade hulk kahanes 2,6%, ning jaekaubanduses, kus näitaja kahanes 2,2% jagu.

    Augustis laekus keskvalitsusele makse rohkem, kui tehti kulutusi. See vähendas eelarve kaheksa kuu puudujääki 50 miljonile eurole. Kohalike omavalitsuste koondeelarve on aasta algusest küll 22 miljoniga ülejäägis, kuid augustis vähenes see kulude kasvu tõttu 45 miljoni euro võrra.

    Sotsiaalkindlustusfondide ehk töötukassa ja haigekassa tulud ületasid augustis kulusid ja kaheksa kuuga jõuti 32 miljoni euro suuruse ülejäägini. Seega on valitsussektori eelarvepositsioon aasta algusest 4 miljoni euroga ülejäägis.

    Võrreldes möödunud aasta kaheksa kuuga oli sel aastal eelarveülejääk 115 miljoni võrra väiksem tingituna nii madalapalgaliste tulumaksutagastusest kui ka suurenenud investeerimismahtudest.

    Piirikaubandus võtab oma
    Aktsiisitulu koguti augustis kokku 82,2 miljonit eurot ehk 2,8% vähem kui mullu samal kuul. Kaheksa kuuga on kasvanud küll kütuseaktsiisi tulu, ent tubaka- ja alkoholiaktsiis näitab langust. Napsumaksust teenis riik jaanuarist augustini 6% vähem kui aasta varem.
    Rahandusministeeriumi analüütik Kiveste tõi aga välja, et see arvestus ei pruugi palju näidata, kuna enne aktsiisitõusu koguti ka varusid. Kui võtta arvesse periood novembrist augustini, mis hõlmab ka kogutud varusid, tasuti aktsiisi aasta varasema tasemega võrreldes 1,8% rohkem.
    "Seejuures on kange alkoholi kogused novembrist augustini vähenenud 15,9 protsenti võrreldes eelmise aastaga. Õlle kogused on vähenenud tänavu 3,3 protsenti ning veini kogused 12,2 protsenti," märkis Kiveste. Koguste languse taga on tema sõnul peamiselt hinnatõusust tulenev tarbimise langus ning Läti-suunalise piirikaubanduse kasv.
    Kütuseaktsiisi tasumine on kaheksa kuu kokkuvõttes 4% võrra suurem võrreldes eelmise aastaga. Veebruari aktsiisitõusudele eelnenud varumised algasid juba novembris ning seetõttu tuleks ka siin vaadata pikemat perioodi. Välja joonistub, et tangitakse küll vähem, ent maksutulu saab riik rohkem.
    Nimelt on novembrist augustini tasutud kütuseaktsiisi 7,5% enam võrreldes varasema perioodiga, seejuures diislikütuse deklareeritavad kogused on samal perioodil vähenenud 4,6% ning bensiini kogused 1,3%. Sellel aastal deklareeritud kütuste koguste vähenemise taga on peamiselt aktsiisimäära tõus ning aktsiisimäärade erinevuste kasv võrreldes naaberriikide Läti ja Leeduga ning sellega seotud piirikaubanduse tõus.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.