Ministeeriumid kardavad eurotoetuste vähenemist

07. detsember 2017, 06:00
Kaks kolmandikku teedeehitusele kulunud rahast on seni tulnud ELst
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20171207/NEWS/171209829/AR/0/AR-171209829.jpg
Ainult tellijale

Ministeeriumid kardavad, et koos eurotoetuste vähenemisega 2021. aastast võib ohtu sattuda mitu olulist valdkonda, selgub novembris riigikogu ette toodud riigikontrolli ELi toetuste auditi lisadest.

Riigikontroll asjade planeerimise käekäiguga rahul ei ole: enamiku meetmete kohta ütlevad ministeeriumid, et nende rahastamine peab jätkuma, aga kuidas või kust raha tuleb, selgub millalgi 2019. aastal. Muu hulgas võiks raha drastilise vähenemise korral ohtu sattuda teedevõrgu, töötukassa teenuste, ettevõtlustoetuste ja keskkonnainvesteeringute edasine kulg. 

Ettevõtlustoetused küsimärgi all

Kõige vähem on seni tulnud riigieelarvest panustada ettevõtluse rahastamisse – seitsme aasta jooksul kulunud 800 miljonist eurost on vaid 11,5 miljonit tulnud riigilt, 480 miljonit seevastu Euroopa Liidust ning ülejäänud on toetusesaajate omaosalus, kuid paljud meetmed on olnud ka 90–100% ulatuses ELi rahastatud.

Suurematest eelarveridadest võib ministeeriumi hinnangul oodata, et vähem on probleeme laenude, tagatiste ja ekspordikindlustusega, sest need instrumendid peaksid ennast aja jooksul ise taastootma. Murelikuks teeb aga edasiste katteallikate leidmine teadus- ja arendustegevuste toetamisele.

Teedevõrgul kitsas kätte

Pea kaks kolmandikku praeguse eelarveperioodi vältel teede ja transpordisõlmede ehitusele kulunud 690 miljonist eurost tuli ELi toetustest. Ministeeriumi hinnangul praegust kulutaset langetada ei saa, sest teede- ja raudteedevõrgu seisukord lihtsalt halveneks ja seaks ohtu liiklusohutuse. 

Valdkonna rahastamise plaani hakatakse koostama tuleval aastal, aga on selge, et kui põhimaanteede olukord on paranenud, siis kõrvalmaanteed on juba praegu ebapiisavate investeeringute tõttu halvenenud. Riigikontrolli arvutuste järgi võib teedeehitus seetõttu vajada uuel eelarveperioodil riigieelarvest lisaks 155 miljonit eurot. Veidi lihtsamalt võib minna transpordisõlmede ehk lennujaamade ja sadamate ehitusse minevate investeeringutega. 

Mures on ka maantee-amet, sest neil oleks tarvis riigipoolset kinnitust teehoiukava ulatuse ja rahastamise kohta 15 aastat ette, kuid seni on küll lubatud rahastamist suurendada, neid lubadusi aasta-aastalt jälle vähendades.

Töötuskindlustusest töövõimereformiks ei jätku

Kui töötukassa peaks hakkama kõiki praeguseid teenuseid ja töövõimereformi pärast ELi toetuste kahanemist omavahenditest rahastama, siis tuleks töötuskindlustusmakset suurendada. Töötukassaga tehtud intervjuudes öeldi riigikontrollile esindajale, et juhul kui ELi toetuse lõppemisega samasse aega peaks jääma majanduslangus ning töötuse kasv, siis ei välista töötukassa ka võimalust, et kõigile abi pakkumiseks tuleks töötuskindlustusmakse määra tõsta seaduses sätestatud maksimummäärast kõrgemaks. Nende teenuste vähendamine piiraks väiksema konkurentsivõimega inimeste võimalusi tööturul ja iseseisvat toimetulekut.

Ajavahemikul 2014.–2020. kulub töövõime toetamise meetmetele pisut all 200 miljoni euro, millest 85 protsenti tasus EL. Ühtekokku läheb samal perioodil töö-, sotsiaal- ja tervisevaldkonna arendamisele 645 miljonit eurot, millest 504 tuleb Euroopa rahast. Sotsiaalministeeriumi hinnangul tuleks jätkata kõiki seni välisrahastusega ülalpeetud tegevusi, ainsana kaob eeldatavasti vajadus jätkata perearstikeskuste rajamist, milleks viimasel perioodil kulub 114 miljonit eurot.

Keskkonnainvesteeringud täidavad riigieelarvet

Praegu ELi toetustega ülalpeetavad tegevused peaks keskkonnaministeeriumi hinnangul üles korjama KIK, kelle osaks langeb praegu ligikaudu kolmandik keskkonnainvesteeringutest, mida rahastatakse peamiselt keskkonnatasudest. Lisaraha läheb tarvis 87 miljonit eurot ehk 12 miljonit eurot aastas.

Keskkonnaprogrammi raha on aga aasta-aastalt vähenenud, sest keskkonnatasusid suunatakse üha enam riigieelarve kulude katteks ning põlevkivi töötlemiselt laekuvate tasude suurus on vähenenud. Esialgse plaani järgi sooviti uued põlevkivi maksustamise põhimõtted kehtestada alates 2018. aastal, kuid ministeeriumi asekantsleri sõnul võib see aasta võrra edasi lükkuda. Seega ei ole viie aasta perspektiivis üheselt prognoositav ei keskkonnatasudest laekuva raha hulk, raha sihtotstarbelise kasutamise võimalused keskkonnainvesteeringuteks ega ka raha jagamise mehhanism (sihtotstarbeline keskkonnaprogramm või riigieelarve).

Rahandusministeerium: muutused puudutavad 1 protsenti eelarvest

Rahandusministeerium ei nõustu riigikontrolli kriitikaga plaanide puudumise kohta järgmisel eelarveperioodil ning märgib, et muutuste suurus ei ole riigieelarve mõttes liiga suur — 120 miljonit aastas ehk 1 protsent. "Praegusel 2014–2020 perioodil on umbes 1,7 miljardit eurot ehk ligikaudu 50 protsenti struktuurivahenditest kavandatud jätku- või uuteks investeeringuteks. Nii saabki ELi 2007–2013 ja 2014–2020 perioodide vahendite toel mitme valdkonna — nt koolivõrk ja veemajandus – suuremahulisem investeerimisvajadus rahuldatud," kirjutas rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna nõunik Rando Härginen ministeeriumi ajaveebis.

Härginen möönis, et esialgsel hinnangul kaetakse riigieelarve püsikuludest praegu ELi rahaga ligikaudu 150 miljonit eurot aastas ja nende tegevuste rahastamine peab eeldatavalt jätkuma või vajab jätkumise vajalikkus täpsemat analüüsi. Samas on mitmed meetmed antud Kredexile, mis toetuste asemel annab laenu või pakub kindlustust. "Kuivõrd finantsinstrumendid vabanevad ja laekuvad riigile tagasi, siis võib eelmise ja käesoleva perioodi vahendite koondmaht koos riigisiseste vahenditega ELi 2014–2020 rakendusperioodi lõpuks olla suuresti piisav sektori vajadusteks," lisas Härginen.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2017, 16:21

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing