Hansapanga turundusdirektor Toomas Tiivel. Foto: Indrek Susi

Kas see paljuräägitud diivanist nafta leidmise kampaania oli samm liiga kaugele?

Võib-olla tundub, et see “nafta” oli natuke selline tööõnnetus. Oleme maja sees arutanud, et kui poleks nafta-kampaaniat olnud, siis tõenäoliselt poleks see noortekampaania sellist kõlapinda pälvinud. Aga nüüd kaks sellist ilmakärakat järjest.

Tihti mõeldakse, et Hansapank ei saa ju turunduslikult kunagi vigu teha. Tegelikult saame küll. Kui need väikesed detailides seisnevad vead paistavad välja – selge on, et meedia neid meelsasti ootab – siis nendest ka kirjutatakse.

Hansapanga praegune juht Erkki Raasuke ja endine juht Indrek Neivelt on ka avaldanud kahtlust nende kampaaniate kohasuse suhtes. Olete edaspidi ettevaatlikumad?

Nii Erkki kui ka Indreku mure on eelkõige panga kui brändi pärast. Millest me lähtume, on panga põhiväärtused, ega me nendest ei tagane. Küsimus on, kuidas me neid väljendame. Selles osas, kas peaksime olema konservatiivsemad, on toimunud palju diskussioone panga sees. Ilmselt see lahendus saabub enne suve.

On mõni kampaania seisma ka pandud?

Kampaaniad ei seisa. Üks krediitkaardikampaania läks käima, mis järgib n-ö vanu häid Hansapanga traditsioone, samamoodi pensionifondi kampaania käib praegu.

Aga rääkides NPNK kampaaniast?

Selle kajastus läks meedias lõpuks kindlasti üle vindi. See, mida on nähtud siiani, on tegelikult alles kampaania esimene osa. Eile algas tegelikult NPNK päriskampaania.

Teid on seoses NPNKga süüdistatud kõiges alates tarbija petmisest kolmanda sektori usaldusväärsuse õõnestamiseni?

Ilmselt siin mängib rolli Hansapanga sotsiaalne staatus ühiskonnas. Eeldatakse, et Hansapank teeb ainult n-ö poliitiliselt korrektseid asju.

Mille poolest erineb Hansapanga n-ö reklaamieetika näiteks mobiilioperaatori omast?

Selgelt on erinevus olemas avaliku ootuse poole pealt. Ei olda harjunud Hansapanga kui agressiivse konkureerija rolliga. Mina tunnetasin seda siis, kui tulime välja kevadise kodulaenu pakkumisega. Ilmselt meie sotsiaalne roll ühiskonnas on selline, mis on olemas ja millega peame arvestama.

Kas Swedbanki osaluse suurenemine toob ka turunduse osas teatud piirangud?

Ma just vaatasin neid integratsioonipabereid, et kui palju meie jaoks muutub Swedbanki osaluse suurenemisega. Turundus oli üks nendest valdkondadest, mida juhitakse igal maal täiesti iseseisvalt.

Hansapanga viimased kampaaniad tekitasid tugevat vastukaja

Pikka aega konservatiivsena püsinud Hansapanga viimased agressiivsed reklaamikampaaniad on tekitanud teravat diskussiooni – seda nii meedias kui ka pangas endas.

Kõigepealt tunnistas Hansapanga eksjuht Indrek Neivelt Äripäevale antud intervjuus, et selle nn nafta-reklaamiga on Hansapank üle teatud piiri läinud. Ka praegune Hansapanga juht Erkki Raasuke kinnitas, et viimased kampaaniad on pangas vastakaid arvamusi ja diskussioone tekitanud.

Suurema kära tekitas meedias Hansapanga NPNK libakampaania, kus esialgu esitleti end noorteorganisatsioonina ning alles hiljem selgus selle taga peituv Hansapanga reklaamikampaania.

Pärast selle reklaamikampaania avalikuks tulemist said Hansapangale osaks süüdistused kolmanda sektori usaldusväärsuse kahandamisest ja subkultuuride ärakasutamisest kuni linna risustamiseni.

Konkurendid jäid napisõnaliseks, vaid Nordea Panga turundusjuht Signe Anton tunnistas, et “eks see küsimus on muidugi olemas, et kuivõrd peab pank soliidseks jääma”.

Saada SMSigaSaada e-postigaTrüki