Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

PM: töötus kui laastav viirus

Inno Tähismaa 24. märts 2001, 12:29

Üha suurenev töötus pidurdab majandust ja tekitab sotsiaalseid pingeid, kirjutab tänase Postimehe juhtkiri.

Töötute arvu pidev kasv on saanud Eesti arengu piduriks ning võib tulevikus tekitada hulgaliselt probleeme. Sotsiaalse kriisi ärahoidmiseks peab valitsus senisest enam pöörama tähelepanu hariduse ja kutseõppe reformimisele ning töötute täiendkoolitusele ja nõustamisele.

Eesti 1,1 miljonini ulatuvast tööealisest (15-74-aastased) elanikkonnast on ligi sada tuhat töötud ja nelisada tuhat mitteaktiivsed (õppijad, kodused, pensionil, heitunud) ning kuussada tuhat tööga hõivatut on sunnitud vedama kogu Eesti arengut. Üha suurenev tööpuudus sööb ühtlasi maksumaksjate ning pensioni- ja haigekassa täitjate ehk siis riigi ülalpidajate ridu.

Seni pole riik ega valitsus tööturul toimuvasse eriti aktiivselt sekkunud ning on vaadanud süvenevaid probleeme kõrvalt. Projekte ja plaane on küll tehtud, kuid sellega on ka enamasti asi piirdunud. Ettevõtjad on pidevalt rõhutanud vajadust muuta kutse- ja kõrgharidussüsteemi vastavaks ettevõtluse vajadustele, kuid erilisi muutusi pole see veel endaga kaasa toonud. Nii toodavad koolid sageli veel nõukogude ajast pärit erialade spetsialiste, kes peavad kooli lõpetamisel end peagi töötuna arvele võtma, sest tööturul pole kasutu kutsega midagi peale hakata.

Valitsus on võtnud prioriteediks NATOsse pääsu ja sellele tuleb hakata kulutama igal aastal kaks protsenti sisemajanduse koguproduktist. Haridus ja teadus peavad aga endiselt piskuga läbi ajama. Nii kulutab Eesti tööpoliitikale vähem kui 0,2 protsenti SKPst, samas kui Euroopa Liidus läheb samaks otstarbeks keskmiselt 3,5 protsenti SKPst.

Kuigi kaitsevõime tugevdamine on vajalik ja oluline, on veelgi olulisemad inimesed, keda kaitsta. Kui kool ei suuda luua noortele trampliini tulevasse ellu, vaid lükkab nad tänavale, siis on tagajärjeks moraali langus. Selle tulemuseks on narkomaania ja muud pahed, millele peab teiselt poolt ikkagi hakkama raha kulutama. Lõpuks puudub niisugustel heitunud inimestel ka soov kedagi võimaliku sõjaohu korral kaitsta.

Üks võimalusi töötuse vähendamiseks on teede ja sidevõrkude arendamine kogu Eestis. See võimaldaks majanduslikult arendada ka Tallinnast kaugemaid piirkondi, kus kulud on märksa väiksemad. Seda protsessi pidurdab aga koolitatud tööjõu küsimus, mille lahendamine on taas riigi ülesanne.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 00:00
Otsi:

Ava täpsem otsing