Laupäev 21. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Euroopa jääb üha enam USAle alla

26. november 2001, 13:23

Vana Maailma riigid jäävad USAst tugevasti maha SKT tõusu näitajate poolest ühe inimese kohta, samuti kodanike elatustasemelt, kirjutab Wall Street Journal. Sellest kirjutatakse eelmisel nädalal avaldatud Eurokomisjoni iga-aastases ettekandes Euroopa konkurentsivõime kohta.

SKT tõus inimese kohta oli Euroopas 2000.a. kõigest 65 protsenti analoogilisest näitajast USAs. Viimati oli nii suur vahe 25 aastat tagasi. 1995-2000 aastatel oli iga-aastane keskmine SKT tõus inimese kohta Euroopas 2,6, USAs 3,9 protsenti.

Euroopa Liidu komissari Erkki Liikaneni arvates, kes vastutab ettevõtluspoliitika eest, on põhjuseks rahvastiku madal tööhõive tase ja madal tööviljakus suurtes riikides nagu Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia ja Suurbritannia. Liikaneni sõnul on Euroopas tööhõive tase umbes 66% võrreldes USAga ja tööviljakus 25% madalam kui USAs.

Halvad näitajad olid järjekordseks hoobiks EL"i ambitsioonidele, mis 2010 aastaks lootis saada maailma kõige konkurentsivõimelisemaks majanduseks maailmas.

Selline eesmärk võeti aasta tagasi ning sellest alates on EL aadressil tehtud kriitilisi märkusi, mis puudutavad telekommunikatsiooni sektori liberaliseerimise, biotehnoloogiate juurutamise, immigratsiooni seadusandluse reformi jne aeglust, mis segab majanduse konkurentsivõimelisemaks muutumist.

Liikanen näitas ka kodanike elatustaseme otsest sidet telekomi sektori liberaliseeritusest. Tema sõnul on riikides, kus konkurents telekomi teenuste osas on madal, madalad Interneti leviku, samuti tööviljakuse näitajaid. Ainus suurem Euroopa riik, millel õnnestus tööviljakust tõsta, on Saksamaa. EL riikide kulud arvutitele ja telekommunikatsiooni seadmetele olid 1992.a. 90% võrreldes USAga, 1999 aastaks langesid nad 75 protsendile.

Biotehnoloogia arengu küsimusi arutatakse paljudes Euroopa riikides poliitilisel tasemel üsna tuliselt. Kuigi Euroopas on loodud mõned kompaniid ja laboratooriumid, ei ole sellega kaasnenud olulist töökohtade arvu kasvu võrreldes USAga.

Biotehnoloogia sektoris ei saavutanud EL valitsused edu infokampaaniates, milles püüti tõestada geneetiliselt modifitseeritud toiduainete kasulikkust ja ohutust. Vaatamata paljude teadlaste kinnitustele, ei andnud ELi riikide valitsused 1998.a. luba uute geneetiliselt modifitseeritud taimede aretamiseks ja kasutamiseks.

<#Vedomosti=http://www.vedomosti.ru/stories/2001/11/26-28-01.html>

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 00:00
Otsi:

Ava täpsem otsing