Investoriks lapsed ja koduperenaised

Küsimusele, kas ettevõte on mõelnud võtetele, millega investoreid juurde meelitada, vastasid Nordecon AS ja Tallinna Kaubamaja nagu ühest suust: "Ei ole mõelnud." Mujal maailmas ollakse investoritest aga reeglina väga huvitatud.

Näiteks Jaapani börsi- ja maaklerifirmad on kursuste, kingituste ja soodustustega kaasanud investorite ringi isegi koduperenaised. Lisaks on Jaapani valitsus käivitanud kodumaistele investoritele NISA programmi kaudu maksuvabastusi, mille raames saavad tõenäoliselt sügise alguseks maksuvabalt investeerida vanemate abil ka alla 19aastased.

Investeerimiskursused naistele. Kui Chicho Higo alustas 2008. aastal Tokio õhtukoolis aktsiakauplemise õpetamist, ei olnud kursusel osalejate seas ainsatki naist. Nüüd on neid juba üle viiekümne. Ühe koolitusel osalenud naine ütles, et lapsele mänguasjade ostmise asemel soetas ta hoopis mänguasjatootja aktsiaid.

"Kui siin kursusel oli naine, siis tavaliselt paistis, nagu ta oleks siia ära eksinud," ütles Tokio Finantsakadeemia 36aastane lektor Higo. "Nüüd on mõned kursused nagu tüdrukute peod." See on positiivne uudis Jaapani maaklerifirmadele, kes on püüdnud omale pidevalt uute investeerijate näol kliente juurde saada. See ei ole aga lihtsate killast, sest aktsiaturu tootlus on viimasel 25 aastal olnud praktiliselt olematu.

Naisi võluvad dividendid ja kingitused. Tokio börs ja selle liikmed kasutavad investorite meelitamiseks kõiki võimalusi - tasuta šampoone, kooke ja isegi tasuta riisi. "Ma ostan mõistliku hinnaga ettevõtteid, kes annavad aktsionäridele tasuta tooteid või allahindlusi," ütles ühel aktsiakursusel osalenud Onami, kes kasutab tänu investeerimisele saadud kuponge vennaga restoranis einestamiseks.

Jaapani börsioperaatori investor- ja meediasuhete juhi Kazuhiko Yoshimatsu sõnul näevadki paljud Jaapani naisinvestorid investeerimises kapitalikasvu asemel dividendide, tasuta toodete ja allahinduste saamise vahendit. Naisi, kes teevad suurema osa pere sisseostudest, saab tema sõnul meelitada tasuta riisi ja šampooniga. Jaapani investorsuhete liidu peaanalüütik Yoshiko Sato ütles, et sedasi saab efektiivselt naised investeerima. "Ettevõtetel on lihtsam ennustada naiste kui meeste loomust, kui neid meelitada investoriteks," ütles Sato.

Köidab ka maksuvabastus. Jaapani valitsus panustab aktsiate omamise soodustamisele aga maksuvabastusprogrammiga NISA. NISA programm võimaldab erainvestoritel maksuvabastusega osta aastas 1 miljoni jeeni (7300 euro) eest aktsiaid ning erinevaid fonde. "Eeldatavalt voolab aktsiaturule uue NISA programmi kaudu täiendavalt 1,3 triljonit jeeni (9,5 miljardit eurot). Kui kõik teised aktsia hinda mõjutavad faktorid välja arvata, tõuseb turg värske raha ajendil 5 protsenti aastas," ütles investeerimisfirma Nomura aktsiaanalüütik Hiromichi Tamura.

Programmi käivitumisel lõi omale jaanuaris konto umbes 6,5 miljonit inimest. Nomura uurimisinstituudi kohaselt lisandub sel aastal NISA programmi veel 2,15 miljonit inimest. Jaapani inimeste kõigist säästudest on aktsiate investeeringud seni vaid 9,4 protsenti. Kui NISA programm aga korralikult tööle hakkab ning inimesi lisandub sama tempoga juurde, suureneb ka aktsiate osakaal inimeste säästudes.Maksuvabastus kehtib nii kapitalikasvu kui ka dividendide puhul.

"Inimeste raha, mida nad vaevalt kuhugile paigutanud on, voolab nüüd turule. See on positiivne ja laob turule tõusuks tugeva põhja" nentis Tamura. "Seni pole inimestel deflatsiooni tõttu mõtet raha oma pangakontolt välja viia ja see oli õige otsus. Nüüd on aga asjad muutunud."

Maksuvabastus lastele. Maksusoodustused noori investoreid siiski aktsiaturule meelitanud ei ole - märtsi seisuga on vaid 9 protsenti NISA kapitalist alla 40aastaste käes. Valitsus püüab noori inimesi veenda, et aktsiad pakuvad pikaajaliselt head tootlust. Ajalugu töötab aga valitsusele vastu.

Jaapani Topix indeks on 1989. aastal saavutatud tipust 50 protsenti madalamal. 2007. aasta tasemest on indeks 30 protsenti madalamal. Eelmisel aastal toimus küll 51protsendiline tõus, kuid see pole noortele veenvaks argumendiks kujunenud.2016. aastaks kavatseb aga Jaapani valitsus teha sammu edasi - maksuvaba investeeringut hakatakse pakkuma ka lastele.

Niinimetatud juunior NISA võimaldab perekondadel oma laste nimel aktsiaid osta. Lapsed peavad olema alla 19aastased ning limiit iga lapse kohta on 800 000 jeeni  aastas (5832 eurot). NISA programm ongi üks osa Jaapani peaministri Shinzo Abe meetmetest võitlemaks riigi majandust pidurdava deflatsiooniga.

Praegu on Jaapani elanikel 874 triljonit jeeni sääste rahas ja pangadeposiitides. Jaapani valitsus püüab NISA kaudu suunata osa sellest rahast aktsiaturule, et kergitada pensionisääste ning ettevõtete kapitali, kasvatades sellega ettevõtete kasvuvõimalusi.

Maailma finantsturgudel räägitakse jutte müstilisest Jaapani koduperenaiste massist, kelle kohta öeldakse "proua Watanabe". Nad tegelevad hoogsalt valuutaturul ja panevad hinnad liikuma. Jaapanis on kombeks, et pere rahakott on naise käes. Naine teeb sisseoste ning langetab ka olulisemad otsused.Juba praegu investeerivad naised rohkem. Jaapani maaklerifirma Matsui Securities sõnul moodustasid kõigist kontodest 24 protsenti just naiste kontod. Uute kontode puhul on see protsent aga 31 ning kauplemismaailma sukelduvad naised teevad meestest rohkem tehinguid.NISA (Nippon Individual Savings Account) programm võimaldab erainvestoritel maksuvabastusega osta aastas 1 miljoni jeeni eest aktsiaid ning erinevaid fonde. Maksuvabastus kehtib nii kapitalikasvu kui ka dividendide puhul. Kokku saavad NISA programmiga liitunud praegu maksuvabalt investeerida 5 miljonit jeeni (36450 eurot).

ÜKS KÜSIMUS Kas ka Eesti võiks oma Tallinna börsile investeeritud rahalt mingit sorti maksuvabastust pakkuda?

LHV analüütik Arno Tara:

See on iseenesest väga huvitav idee, mis vajaks kindlasti põhjalikumat uurimist ning võib-olla isegi väikest debatti. Mul puuduvad täpsed numbrid, mille põhjal oleks võimalik välja arvutada selle idee kasumlikkust või kahjumlikkust. Seega oleks täna ühese vastuse andmine ennatlik.

Selle idee üks suurimaid plusse oleks kohalike aktsiate kui varaklassi atraktiivsuse suurendamine teiste varaklassidega (kinnisvara, hoiused jne) võrreldes. Miinusteks võiks lugeda maksusoodustusega kaasnevad maksusüsteemi muutused ning olemasoleva suhteliselt lihtsa süsteemi keerulisemaks muutumine.

Kui palju võiks selline maksusoodustus uusi väikeinvestoreid Tallinna börsile tuua, on raske hinnata, kuna juba täna on pikaajalisele investorile investeerimiskonto kaudu investeerimine suhteliselt soodne (tulumaks tuleb tasuda vaid kasumi väljavõtmisel). Lisaks on investorile Balti aktsiate hoidmine meie juures ilma kuutasuta.

Kokkuvõttes leian, et igasugune soodustus, mis teeks väikeinvestoril investeerimise Tallinna börsile soodsamaks, oleks kindlasti teretulnud. Kuna teema on nii laiahaardeline ja täpne ettepanek puudub, on raske selle täpsemaid mõjusid hinnata.

Autor: Harry Tuul, Romet Kreek, Mait Kraun