Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Sanktsioonid raputavad finantsturge

11. august 2014, 00:00

Lääneriikide ja Venemaa pingete süvenedes saavad analüütikute hinnangul löögi nii ida kui ka lääne ettevõtted. Ka Venemaad ennast võib tabada sügav kriis.

“Kuna finantsturgudele ei meeldi ebakindlus, siis on toimuva mõju neile kindlasti negatiivne. Ettevõtete normaalne äritegevus on seatud löögi alla, vähenevad nii firmade käibed kui ka kasumid,” kommenteeris olukorda Swedbanki vanem investeeringute juht Tarmo Tanilas.

Reedel langesid Euroopa börsid enam kui kolme kuu madalaimale tasemele, sest Euroopa Keskpanga president Mario Draghi hoiatas, et geopoliitilised riskid võivad anda tugeva löögi majanduse taastumisele. Lisaks kehtestas Venemaa lääneriikidele oma vastusanktsioonid, keelustades aastaks toiduainete impordi.

Koos globaalsete börsidega on viimasel nädalal kukkunud ka Balti börsid. Nii OMX Tallinna börsiindeks kui ka OMX Baltic Benchmark GI langesid viimase pooleteise aasta madalaimale tasemele.

Tanilase sõnul on lääneriikide ja Venemaa pingete tulemuseks see, et sanktsioonidest sõltuvate ettevõtete aktsiate riskipreemiad tõusevad ning nende väärtused alanevad. “Võtmeküsimuseks on kujunemas sanktsioonide ulatus ning nende kestvus. Mida kauem on firmade normaalne äritegevus häiritud, seda närvilisemaks muutuvad  investorid ning seda suurema surve alla satuvad ka finantsturud,” ütles Tanilas. Suurima löögi all on Tanilase kinnitusel turud, keda sanktsioonid kõige enam puudutavad ehk Venemaa, Saksamaa, Soome ning mitu Kesk- ja Ida-Euroopa riiki.

Kindlasti ei tasu tema sõnul unustada, et viimastel aastatel on finantsturud pakkunud väga head tootlust. “Seetõttu võidakse ka turgudel, mida sanktsioonid vähem puudutavad, kasvava geopoliitilise ebastabiilsuse taustal kasumeid realiseerima asuda,” lausus Tanilas, viidates USA-le. Vara­klassidest on tema sõnul suurima surve all kõrgema beetaga aktsiad ja suurema riskiga võlakirjad.

Venemaad võib tabada kriis. Majandusekspert Kristjan Lepiku sõnul tuleb praegu vaadata riikide majanduste suurusi. Kuna Venemaa on siiski võrreldes Euroopa Liidu ja USAga üsna väike, siis on tema sõnul selge, et Venemaa majandusele on sellel kemplemisel suurem mõju. “Mulle tundub, et majanduslikult on Venemaa poolt väga rumal sanktsioonidega vastata, sest Venemaa on ikka väga suur toiduainete importija,” rääkis Lepik. Kui siia lisada veel see, et välisinvestorid praegu tempokalt nii Venemaa avalikelt turgudelt kui ka otseinvesteeringutest lahkuvad, siis on Lepik enda sõnul üha rohkem seda meelt, et 18 kuu jooksul tabab Venemaad väga ränk majanduskriis. “Mitte siis väike kriisike, vaid tõsine Venemaa-Lehman,” arvas ta.

Samas tõdes Lepik, et ka Euroopa jaoks on suhete halvenemine probleem, sest toiduainete ekspordi puhul on Venemaa kõige olulisem partner. “Paljud Euroopa ettevõtted näevad sanktsioonide jätkumisel ka mõju oma numbritele,” kinnitas ta.

Uued investeeringud jaga pikema aja peale. Nordea peaökomonisti Tõnu Palmi sõnul hakkavad investorid nüüd riske vähendama ja portfellis raha osakaalu suurendama. Lisaks otsitakse turvasadamat näiteks võlakirjadest. Kuna hinnatõus on väiksem, siis kaotab ka hoiustel seisev raha vähem väärtust, lisas Palm.

Tanilase sõnul on väikeinvestorile raske ühest vastust anda, kuidas käituda, sest nende riskiprofiilid ja investeerimishorisondid on erinevad. “Kui väikeinvestor öösel rahulikult magada ei saa, siis tuleks portfell rahulikumaks muuta,” arvas ta. Iseenesest pakuvad aga turgude korrektsioonid Tanilase kinnitusel väikeinvestoritele häid ostuvõimalusi, sest sama raha eest saab sümpaatsetes firmades suurema osaluse. “Riskialtimatel investoritel soovitaks aga ostud jaotada pikema aja peale, sest ebakindlus on turul üsna suur, mis võib volatiilsuse kasvades pakkuda veel paremaid ostuvõimalusi,” märkis ta.

 

Üks küsimus

  • Kas olete lääneriikide ja Venemaa vahelise pinge kasvades teinud muutusi oma investeerimisplaanides?

Toomas Taube, Tallinna börsi väikeaktsionär
Viimastel päevadel on tõepoolest ka Balti börsidel maad võtnud negatiivsed meeleolud, mis sunnivad olukorda pingsamalt jälgima ja teevad kindlasti ka ettevaatlikumaks. Samas ei näe ma praegu vajadust aktsiaid müüa ega teha muid järske muutusi investeerimistegevuses.
Investeerimise ajal teevad üldpildis mulle poliitilistest pingetest enam muret majanduse üldised arengud, muu hulgas keskpankade lõdva rahapoliitika tagajärjed.
Tuleviku suhtes ei tahaks spekuleerida, tuleb lihtsalt olukorda jälgida ja vastavalt sellele võimalikult targalt tegutseda.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. August 2014, 19:50
Otsi:

Ava täpsem otsing