Maksusüsteem ajal jalus

03. september 2014, 00:00

Paigale tammuma jäänud majanduse paneks taas liikuma varamaksu kehtestamine ja tulumaksuvaba miinimumi tõstmine, leidsid Äripäeva küsitletud maksueksperdid. Samas lahknesid arvamused käibemaksu koha pealt – ühed arvasid, et erisused tuleks kaotada, teised pooldasid suuremat paindlikkust.

Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) nõunik, endine maksuameti peadirektor Enriko Aav lausus, et Eesti maksusüsteem on ajale jalgu jäämas. “Tundub, et Eesti kaotab rahvusvahelises konkurentsis, kuid veelgi olulisem – maksukohustus koormab madalama sissetulekuga elanikke ebaõiglaselt ja see ei ole ühiskonna arengule hea,” ütles ta.

Käibemaks vajaks reformi. Üks võimalus maksu­süsteemi arendada on Aava sõnul maksustada rohkem tarbimist ja vara. Nende maksude pärssiv mõju ettevõtluse arengule on tema hinnangul väiksem kui tulumaksul. Praegu on varamaks Eestis peaaegu olematu.

Samuti peaks Aava sõnul reformima käibemaksu, kusjuures määra tõstmise asemel tuleks kaotada kõik käibemaksuerisused ja soodustused. “See muudab maksu lihtsamaks, võrdsustab konkurentsi ja seega soodustab majanduskasvu,” rääkis ta, lisades, et madalamad käibemaksumäärad valitud kaupadele ja teenustele ei too kaasa loodetud hinnalangust. “Hind kujuneb ju turusuhete tulemusena,” ütles Aav.

Ta selgitas, et kui maksumäär on madalam, saab ettevõtja suurema osakaalu toodetud lisandväärtusest endale jätta, saavutades eelise teistes valdkondades tegutsevate ettevõtjate ees. Tarbijal tuleb lõppkokkuvõttes kauba eest ikka sama palju maksta, sõltumata, kas see on maksustatud tava- või soodusmääraga.

Aav lisas, et tõenäoliselt on rahandusministeerium välja arvutanud, kui suur osa maksust tänu soodustustele saamata jääb. “Erisuste ja soodustuste kaotamine ei ole lihtne väga tugevate erahuvide tõttu. Poliitikutel ei pruugi olla piisavalt tahet, et eelistada kodanike heaolu erahuvidele,” ütles ta.

Astmeline tulumaks vähendaks ebavõrdsust.  Aav märkis, et muutused maksusüsteemis peaks tasakaalustama majanduslikku kihistumist ja ebavõrdust. Praegu loovutavad madalama sissetulekuga inimesed suurema osa teenistusest tarbimismaksudele kui jõukamad, kel on eri võimalusi oma maksukohustuste osakaalu vähendada.

Vaesemate sotsiaalne kindlustunne on seega oluliselt madalam kui tulude ülemises kümnendikus paiknejatel. “Kui mittejõukad tajuvad ebaõiglast kohtlemist, tekivad sotsiaalsed pinged ja väheneb tahe ühiskonda panustada,” rääkis Aav. Selline ebavõrdsus pärsib tema hinnangul Eesti arengut ja riigi heaolu kasvab aeglasemalt. Tõhus viis ebavõrdsust vähendada on Aava sõnul peale varamaksu ka astmeline tulumaks.

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina ütles, et Eesti senine maksusüsteem on viimastel aastatel suurendanud ebavõrdsuse kasvu. Põhjamaades on võrdsed sissetulekud saavutatud suuresti kõrgemate otseste maksude ümberjaotamisega, sealhulgas astmelise tulumaksu kaudu, aga erinevalt Enriko Aavast ei usu Mertsina, et selline maksusüsteem Eestis piisavalt toetust leiaks. “Vaevalt see tingimata ka parim oleks. Küsimus ei ole mitte maksude suuruses või nende astmelisuses, vaid maksutulude ümberjagamises,” ütles ta.

Tema sõnul aitaksid madalama palgaga inimeste rahalist seisu parandada suunatud toetused ning alampalga ja tulumaksust vabastatud palga alampiiri tõstmine. Seda tuleb teha aga järk-järgult. “Samas ei ole mõtet maksustada sissetulekut, millega inimesed riigilt niikuinii erinevaid toetusi saavad,” rääkis ta.

IRLi ettepanek tõsta tulumaksuvaba miinimum 500 euroni, nii et tulumaksuvabastus väheneb palga suurenedes, on Mertsina sõnul selgelt liiga järsk muudatus, mis paneb ülejäänud maksusüsteemi ja riigieelarve surve alla. Samuti oleks seda tehniliselt keeruline ellu viia ja see tooks kaasa kõrged administreerimiskulud.

Mertsina märkis, et tema arvates on käibemaks Eestis liialt jäik ja võiks olla rohkemate eranditega, sealhulgas 0% kaupadele ja teenustele, mida peetakse ühiskonna arendamisel olulisimaks.

Tähelepanu alla topeltmaksustamised. Maksumaksjate liidu tegevjuhi Lasse Lehise sõnul aitaks Eesti majandust ja ettevõtjate konkurentsivõimet parandada näiteks sotsiaalmaksu lae kehtestamine, mis soodustaks kõrgemapalgaliste töökohtade loomist.

Lisaks tuleks Lehise sõnul soodustada osalise tööajaga töötamist, mida takistab praegu sotsiaalmaksu miinimumkohustus. “Võiks kaaluda erandite laiendamist, näiteks teatud kategooria töötajad või tööandjad, alustavad või maapiirkondades tegutsevad ettevõtjad,” selgitas ta. Alternatiivideks võiksid Lehise sõnul olla näiteks kuumäära üldine vähendamine või kohustus maksta kuumääralt ­ainult ravikindlustuse osa, mis on 13%.

Samuti tuleks Lehise sõnul kaotada dividendide topeltmaksustamine alla 10% osaluse korral – praegune kord muudab investeerimise ja Eestisse peakorterite loomise ebasoodsaks. Ära tuleks lõpetada ka tulumaksu kinnipidamine mitteresidendile makstud litsentsitasudelt, sest nende maksustamine muudab investeeringud kõrgtehnoloogilistesse seadmetesse ja protsessidesse kallimaks.

  • Võti on töökohtade loomine

Majanduskasvu takistavad kõige rohkem kõrged tööjõu- ja kapitalimaksud, kõige vähem pidurdavad kasvu omandi-, tarbimis- ja keskkonnamaksed, ütles Euroopa Komisjoni Eesti esinduse majandusnõunik Katrin Höövelson. Seetõttu püütakse Euroopas maksukoormust tööjõult ja kapitalilt muudele valdkondadele ümber suunata.

Höövelsoni sõnul tuleb Eesti majanduskasvu edendamiseks luua töökohti. Euroopa Komisjon on tööhõive tõstmiseks soovitanud Eestil luua täiendavaid tööstiimuleid just madala­palgalistele töötajatele. Seda põhjusel, et praeguse maksusüsteemi juures on inimestel, kelle töötasu on alla 50% keskmisest palgast, tööjõumaksudeks kuluv sissetuleku osa kõrgem ELi riikide keskmisest.

Höövelson lisas, et maksukoormuse vähendamiseks on võimalik kaaluda ka tulumaksumäära vähendamist või maksuvaba miinimumi suurendamist.

Kuna madalapalgaliste hõivet mõjutavad maksumuudatused rohkem, siis võib tema sõnul maksuvaba miinimumi suurendamine olla kokkuvõttes kuluefektiivsem.

 

Tasub teada

  • Millised maksu­muudatused hakkavad kehtima järgmisest aastast?

Aktsiisitõusud: alkohol 5%, tubakas 6%, maagaas 20%.
Käibemaksu muudatused: Sõiduautode ja nendega seotud kulude sisendkäibemaksu maha arvamise piiramine, väärismetallidele ja -kividele pöördmaksu kehtestamine.
Tulumaksu määra vähendamine 21%-lt 20%-le.
Maksuvaba tulu tõstmine 1848 eurole aastas, pensionide täiendava maksu­vaba tulu tõstmine 2640 eurole aastas.

  • Ekspertide maksumuudatuste ettepanekud, mis edendaksid Eesti majandust

Vara- ja tarbimismaks,
sealhulgas automaks.
Tulumaksuvaba miinimumi tõstmine või tulumaksumäära vähendamine.
Astmeline tulumaks.
Käibemaksuerisuste ja soodustuste kaotamine vs. käibemaksu paindlikumaks muutmine, sealhulgas 0% suuruse käibemaksu kehtestamine osale kaupadele ja teenustele.
Sotsiaalmaksu lagi.

 

Kommentaar

  • Kasumi ja ärikapitali maksustamine pärsib majandust enim

Dmitri Jegorov, rahandusministeeriumi asekantsler
Maksuettepanekute juures järgitakse kolme põhimõtet: ausa konkurentsi tagamine, majanduskasvu toetamine ning solidaarsus ja sotsiaalne tasakaal. OECD uuringute järgi on vara- ja tarbimismaksudel majanduskasvule väikseim mõju, ent enim võib kasvu pärssida kasumi ja ärikapitalide maksustamine. Majanduskasvu silmas pidades on teenimisele langevat maksukoormust pidevalt vähendatud ja tarbimise maksustamise osatähtsus on kasvanud. Maksumuudatusi pakkudes lähtume sellest, et sarnast rahalist mõju avaldavad alternatiivsed sammud toetaksid majanduskasvu enim või vähemalt häiriksid seda nii vähe kui võimalik.
Sotsiaalse tasakaalu saab tagada sellega, et kõik kodanikud maksavad küll makse, ent need, kelle maksevõime on väiksem, maksavad vähem. Näiteks maksab miinimumpalga saaja tulumaksu 11,5%, aga kolme keskmist palka teeniv juhatuse liige 20%, kusjuures maksuvaba tulu tõustes muutub vahe suuremaks. Muudatusettepanekud tööjõu maksukoormuse muutmiseks peavad arvestama, millised on riigi rahakoti võimalused ja muudatuste rahastamise allikad, kui pakutavate avalike teenuste maht ei vähene.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
02. September 2014, 20:11
Otsi:

Ava täpsem otsing