Arno Tali tootluse otsinguil

30. september 2014, 11:05
Swedbanki vanem investeeringute juht Tarmo Tanilas.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20140930/OPINION/140939983/AR/0/AR-140939983.jpg

Swedbanki vanem investeeringute juht Tarmo Tanilas loob kujutluspildi, kuidas otsivad praegusaegsel börsil tootlust Arno Tali ja teised „Kevadest“ tuntud tegelased.

Kui Arno isaga börsile jõudis, oli rahatrükk juba alanud. Arno oli tulnud otsima kohta, kuhu ülikooliõpingute tarvis kogutud sääste mõistlikult investeerida, kuid arvutiekraanidelt paistvad börsiindeksite tipptasemed muutsid ta kohmetuks. Arno kõndis vaikselt mööda börsitoa seinaäärt suure tabloo poole, kuhu kuvati suure kiirusega ja hulgakaupa börsiuudiseid.

„Saa tuttavaks Bloombergi terminaliga, väga vajaliku tööriistaga iga investori jaoks,“ kuulis Arno äkitselt selja taga tuttavat häält. See oli õpetaja Laur. „Kui tahad investeerimisel edu saavutada, siis pead palju harjutama,“ kõlas tema õpetajalik manitsus. Arno märkas Bloombergi terminali juures veel teisigi tuttavaid poisse: Imelikku, Tõnissoni ja isegi Tootsi. „Mida nemad küll siin teevad?“ mõtles ta.

Arno nägi, kuidas Kiir astus reipal sammul, kuid siiski veidi häbelikult Tootsi juurde ning küsis: „Kuule, Toots, ütle mulle üks ilus ja atraktiivne aktsia, millega kiiresti rikkaks võiks saada!“ „Ja mis mina selle eest saan, kui ma sind aitan?“ takseeris Toots tülikat tüütajat. „Kui see aktsia on tõesti hea, siis ma aitan sul tuludeklaratsiooni ära teha ja õpetan, kuidas vähem makse maksta,“ teatas Kiir tähtsa näoga. „Meest sõnast… Alibaba on see aktsia, mis su miljonäriks teeb,“ ütles Toots kamraadile. “Misasi, mis Ali, mis Baba?“ oli Kiir nõutu. Toots andis Kiirele pakutud aktsia lühendi ja sammus minema. Kiir astus arglikul sammul maakleri juurde ning ostis väikse summa eest Tootsi soovitatud aktsiat.

„Ai, saadanas, kus see nüüd alles rallib!“ katkestas äkitselt börsitoa vaikuse Kiire kriiskav hääl. „Mis asi sul seal rallib?“ käratas köster Julk-Jüri. „Ali-baba, Ali-baba,“ kiljus Kiir edasi. Arno heitis pilgu Bloombergi terminalile. Kiir ei valetanud. USA börsil oli just toimunud kõigi aegade suurim aktsiate esmaemissioon ning hiinlaste internetifirma aktsia oli tõusnud ühe päevaga pea 40%, kasvatades suhtarvude põhjal niigi kalli ettevõtte turuväärtust veelgi kümnete miljardite dollarite võrra.

Arno kõndis börsitoas ringi. Taamal rääkis õpetaja Laur parajasti Euroopa Keskpanga presidendist Mario Draghist, kes lubas lisaks varasematele intressimäära langetamistele veel kuni triljoni euro ulatuses varadega tagatud võlakirju ostma asuda. „Vot see on alles mees,“ hõikas Raja Teele, kui õpetaja rääkis, kuidas Draghi Euroopas üksipäini deflatsiooni vastu võitleb. Ka Tiugu, Visak ja veel mõni vaiksem poiss kuulasid noogutades õpetaja Lauri juttu ning arutasid omakeskis, millal oleks õige aeg euro languse peale panustama hakata. Ning kas valida uueks lemmikvaluutaks USA dollar või hoopis Norra kroon.

Äkitselt täitus börsituba mädamuna ning käärinud kapsaste seguse lehaga, mis asjaosalistel pea ringi käima pani. Tõnisson oli oma portfelli lahti teinud. Tema Argentina võlakirjad olid hapuks läinud. „No oleks ma seda teadnud, et neil võlakirjadel mingit reaalset tagatist ei ole, ma oleks kohe kodunt ära läinud, kui Toots neid mulle pakkuma tuli,“ ohkas Tõnisson pahuralt. „Ma ütlesin kohe, et mulle ei meeldi sellised asjad, aga Toots käis kui uni peale, et kandku ma oma portfelli eest hoolt ja et enamusel Euroopa võlakirjadel on niikuinii olematud või miinusmärgiga tootlused.“

Toots ei võtnud Tõnissoni süüdistusi omaks. Ta oli kindel, et Tõnisson oli lihtsalt oma riskivõimet üle hinnanud, soovides teenida vähemalt 10% aastatootlust, aga kahjuks ei ole see ilma keskmisest kõrgemat riski võtmata enam ammu võimalik. Õpetaja Lauril oli Tõnissonist kahju. Tegelikkuses oli Tõnisson reaalväärtuse strateegiaga mees, kelle portfell pidanuks olema märksa konservatiivsem. Edasiste ebamugavuste vältimiseks ning intressiriski vähendamiseks aitas õpetaja Laur valida Tõnissonil enda portfelli korraliku krediidireitingu ning lühikese duratsiooniga võlakirjad.

Tõnissonil oli üks mure veel – ta oli insider-infot kasutades kaubelnud USA aktsiatega ning teeninud korraliku kasumi. „Tead, Arno, kui USA väärtpaberikomisjon SEC uurima tuleb, siis ütle, et me koos Google´i aktsiat ostsime,“ kõlas Tõnissoni palve Arnole.

Arnole tundus Toots kuidagi närviline. Vana pinginaabriga juttu tehes selgus, et ka Toots ise oli võtnud liialt suuri riske ja panustanud Venemaale. Seda turgu ta ju ometigi tundis, õppides seal aastaid mõisavalitsejaks, kuid Vene-Ukraina kriis tuli temalegi suure negatiivse üllatusena. Lisaks oli Tootsil vanadest aegadest sahvrisse peidetud suur kogus rublasid, mille väärtus sulas nüüd nagu kevadine lumi. „Portfelli tuleb rohkem hajutada,“ kuulis Arno õpetaja Lauri Tootsile nõu andmas. „Kui sa kümmet aktsiat osta ei jõua, siis osta viis, aga tee kodutöö hästi,“ kõlas tema teine soovitus Kentuki Lõvile.

Börsitoa tagumises otsas kutsus Lible häälekalt investoreid Imeliku hedge-fondi raha investeerima. „Imelik teeb raha ka langeval turul,“ kaikus tema sõnum kaugele. „Sa ei tohi raha Imeliku hedge-fondi panna, see on liiga riskantne,“ ütles Arno Jüri Kuslapile, kuid viimane ei kuulanud teda. „Mina pean raha Imeliku hedge-fondi panema,“ nähvas vana koolivend vastu ning lisaks Kuslapile oli Imeliku tegemistest lummatud ka Teele.

Arno otsustas aja maha võtta ning lähemalt kodubörsi võimalusi uurida. „Mis sul on seal Tallinna börsil?“ uuris Teele nipsakalt. „Olympic, Merko, Tallinna Vesi. Pean veel isaga aru pidama. Vaatan tihti sulguvaid börse ja siis on tunne, et tahaks deposse,“ sõnas Arno mõtlikult ning läinud ta oligi. „Vaat kus tita – tema tahab deposse,“ nähvas Teele ning seadis sammud optsioonituru poole.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
30. September 2014, 11:05
Otsi:

Ava täpsem otsing