Võõrsile viib kindlustunde puudumine

Eestlasi on suurel hulgal võõrsile tööle või elama viinud eeskätt kindlustunde puudumine. See kumab igalt poolt läbi, olgu teised põhjused millised tahes. Kui ikka riik sinust ei hooli, siis miks peaksid sina riigist hoolima.

Eestis on kokku umbes 600 000 tööealist elanikku ja neist 15–20 protsenti töötab ja maksab makse mujal. Seda on meie väikeriigi jaoks liiga palju ning praegu peaksid kõik eesotsas valitsusega tegutsema, et olukorda muuta.

Esmalt tuleks kiiremas korras välja töötada nägemus sellest, kuhu me soovime riigina 25 või 50 aasta pärast jõuda. Valitsus peaks selgelt sõnastama, millised on siis meie palgad ja pensionid, milliste ametioskustega inimesi tööturg vajab, kas siis väärtustatakse inimest või jätkame nii nagu täna ja keskendume ainult statistilistele keskmistele. Samuti selle, millised on vajalikud meetmed eesmärkide saavutamiseks. Inimestele tuleb keerutamata rääkida ka ebameeldivatest sammudest. Kui lõppeesmärk on teada, siis ollakse rohkem valmis ka ebameeldivusi taluma.

Üks suurimat ebakindlust tekitavamaid seisundeid on teadmatus. Kuna põhjamaades on oma "pikk narratiiv" olemas ja rahvale teada, siis ollakse valmis ka selle nimel püksirihma koomale vedama. Meil pole seda vaja, nagu peaminister on öelnud, ning oma plaane teeme eelarvest eelarveni. Inimestel peab aga olema pikem eesmärk nagu oli iseseisvumise ajal. Ka siis oli võimalik üsna lihtsalt lahkuda, kuid minejaid oli ainult käputäis. Inimesed uskusid tulevikku ja oma riiki ning pingutasid selle nimel.

Ühiskonnas üheskoos välja töötatud riigi pikaajaline eesmärk annab paljudele võõrsile asutajatele usku ja kindlustunnet koju jäämiseks. Samuti annab see juba lahkunutele kindlustunnet tagasi pöörduda.