ÄP valimispäevik: oravate Achilleuse kand

Üks pikka aega korratud põhilisi seisukohti on see, et võlg on halb, tasakaalus eelarve on hea. Pikka aega oli see viljakas eeldus ning tagas Eestile edu. Ent ajad on muutunud. „Võlg on paha“ kulus suurest korrutamisest viledaks ning hakkas meenutama "1984st" tuttavat refrääni "Kaks jalga hea, neli jalga parem".

Euroopa Keskpanga otsus alustada rahatrükki näitas, et Eesti on paradigmamuutuse maha maganud. Sellal kui suured ja superrikkad riigid rõõmust jalalt jalale keksisid – neil on ju võlakirjad, ainult meil ei ole –, surus tilluke vapper Eesti käed taskusse, kehitas õlgu ja püüdis nüüd nägu teha, et teiste pidu jätab meid täitsa külmaks.

Iroonia seisneb selles, et aktsiaturud teadsid Draghi otsust oodata – üllatus oli vaid tugiostude programmi maht –, valimiseelsesse ärapanemistõppe nakatunud Eesti erakonnad aga ei olnud selle teema peale üldse mõelnud. Halvem veel: nad ei olnud selle peale mõelnud ka varem, kui valimisvõitlus veel nii akuutne ei olnud.

Tõsi on muidugi see, et me ei tea täpselt, missuguseid tulemusi Euroopa Keskpanga otsus kaasa toob ja kas tulemused on nii head, nagu oodatakse. Ameerikaga võrdset tulemust ilmselt oodata ei maksa, nii eeldused kui ka programmi tingimused on teistsugused. Aga üsna väheusutav on see, et kogu euroala eksib ja õigus on Eestil.

Paistab, et erakondadele jõuab EKP otsuse sisu ja ajalooline tähendus pärale suure viiteajaga. Keskerakond on ainus, kes sel teemal selget suhtumist väljendanud (vt Oudekki Loone). Sotsid pole unest ärganud, IRL pole ree peale hüpanud. Aga võiks.

Äripäev tuletab siinkohal meelde, et võlg ja võlakirjad pole iseenesest ei parem- ega vasakpoolne nähtus. Et Eestis kipub domineerima suhtumine, et väga parempoolne on mitte laenata, selle eest tänage Reformierakonda. Kelle kunagisest tugevusest on saamas nõrkus, vaat et õrnim koht. Kui vaid teistel erakondadel jaguks nüüd kapatsiteeti argumenteerida.