Luksusteenus omahinnast viis korda odavamalt?

Sellal kui bussivedajad juba aastaid räigetes sisendhindade (sh kütusehinna) tõusu ja uue ühistranspordiseaduse ootuses tegevusi optimeerivad ja vaagivad iga sendi kulutamist, näitavad rongivedajad, kuidas konkurentsipalang neist mööda läheb. Selle asemel, et optimeerida tegevusi, parandada juhtimist, unelevad nad uutest luksusrongidest.

Vaatlus näitab, et rongide täituvus on keskmiselt üpris madal. Teatavasti on põhilised täituvuspäevad reede (õhtu) ja pühapäev. On küll mõned meedias hästi silma torkavad ülerahvastatud reisid, mille põhjuseks on pigem konkreetsed korralduslikud vead, kuid see pole rutiin. Argipäev on lahja lurr ja pooltühjade vagunite vedu.

Eestis tahetakse teha pakkuda tipuaja mahus luksuslikku teenust selle omahinnast 4-5 korda madalama piletihinnaga. Selliseid ideid võib tekitada sumbunud hinnasignaal, kus enam ei tajuta teenuse tõelist hinda. Hinnasignaal muutub lähiajal veelgi hägusemaks kahel põhjusel. Esiteks suurenevad riigi kulutused ja oletatavasti ka vedaja kulutused, sest infrastruktuuri tegelik tasu tõuseb reisirongidele mitme miljoni euro võrra aastas. Teiseks mõjuriks on uuest ühistranspordiseadusest tulenev bussituru paindlikum konkurentsisituatsioon, mis võimaldab bussidel reisijaid rongilt üle võtta. Kui rong tahab säilitada mingilgi määral oma sõitjate mahtu, tuleb niigi vale signaali andvaid piletihindu dramaatiliselt veelgi vähendada.

Ühistransport on teatavasti mahukaubandus. Mahtu on – elad, mahtu pole – sured (kui oled eraettevõtja). Soome näitel võib öelda, et konkurentsi avanemine mullu ja „punaste busside” tulek on tugevalt raputanud ka Soome raudteeturgu. Kui Helsingi-Turu vahel oli rong tänu konkurentsile sunnitud piletihinda alandama viis eurot, siis Kuopio liin naudib veel ligi 15 korda kallimat piletit.

Soome raudtee on viimase aasta jooksul väidetavalt kaotanud üle miljoni reisija. Samas nähtub lehelugudest, et Soome riik kavatseb vähendada ühistranspordi dotatsiooni 15%. Soomes kaugreisirongide opereerimist ei doteerita.Uus konkurentsiolukord ja hinnasurve viib ka meie ühistranspordisektoris paratamatult kas reisijate vähenemiseni rongides või rongipileti hinnad alla või mõlemad. Seega peaks meie raudteevedaja tegelema kulude, logistika ja juhtimise optimeerimisega, mitte luksusronge ostes kulusid suurendamine.

Oludes, kus kõik turuosalised konkurentsisurvest lähtudes viilutavad oma kulusid ja hindasid alanemise suunas, on rongivedajate kulude suurendamine meie ühise rahakoti arvelt lihtsalt kohatu.