Kukkuv tiiger

E-riik olemine on õigusega Eesti rahvusvaheline kaubamärk. Kui võib öelda, et me laulsime ennast vabaks, siis interneti ja tehnoloogia võimalusi kasutades saime "tiigrihüpata" 21. sajandisse. 

Kuid tiigri tukkumisest on mitmel pool juttu olnud - nii tehnoloogia kättesaadavuse, e-teenuste ja e-võimaluste arengu kui ka Eesti elanike e-oskuste poolest. Kõige kurvem ongi vast see, et kuigi oleme mitmetes eluvaldkondades teiste riikidega võrreldes keskmised arvutikasutuse osas, siis sörgime sabas ses osas, mis puudutab oskust IKT-d rakendada.

IKT kasutus üksi ei anna inimestele tingimata paremat võimekust tulla toime infoühiskonnas probleemide lahendamisega.

Tehnoloogiarikkas keskkonnas koosneb probleemilahendusoskus vähemalt kolmest komponendist: osav tehnoloogiakasutus, hea ülesandepüstituse mõistmine ja oskus näha erinevaid võimalikke lahendusi. See on mitmetahuline mõõdik, mille järgi saame öelda, et Eesti elanikel on pikk maa minna just IKT võimaluste mitmekülgse ja oskusliku ära kasutamise osas.

Ka eestimaalaste arvutikasutuse profiile analüüsides on võimalik näha, et mitte kõik ei kasuta arvutit mitmekülgselt nii töiste kui ka mittetöiste vajaduste rahuldamiseks. See tähendab, et arvutikasutus kui selline ei too endaga automaatselt kasu kõigis eluvaldkondades – ette jäävad puudulikud oskused, erinevad elustiilid ja harjumused.

Kui me teeme neid valikuid teadlikult – "Ma ei taha arvutit kasutada väljaspool tööd!" – siis võivad need olla mõistlikud ja kasulikud. Kui me aga ei oska või ei saa arvutit kasutada, siis on see probleem, mis takistab Eesti kui e-riigi arengut.

Probleemiga, et inimesed ei näe IKTs lahendust oma igapäevastele vajadustele kas oskuste või vajaliku teenuse puudumisel, peavad tegelema nii riigi- kui erasektor. 

Andkem inimestele võimalus arendada oma IKT oskusi ja mitmekesistada oma arvutikasutust, pakkudes neile erinevaid teenuseid ja rakendusi, mis aitaksid neil veelgi paremini infoühiskonnas tegutseda. Ja andkem neile võimalus rääkida kaasa selles, kuidas IKT võiks ka nende töö tegemist paremaks teha. 

Autor: Pille Pruulmann-Vengerfeldt