Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Uus haridussüsteem alates esimesest klassist

Kertriin Paabo 19. jaanuar 2016, 09:00
Kertriin Paabo
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160119/OPINION/160119718/AR/0/Kertriin-Paabo.jpg

Eesti põhikoolid ja gümnaasiumid võiks võtta eeskuju ülikoolidelt ning viia alates esimesest klassist sisse VÕTA-süsteemi, et anda noortele valikuvabadus, teeb ettepaneku teadusmagister Kertriin Paabo.

Meie ülikoolid käivad ajaga märksa rohkem kaasas kui põhikoolid ja gümnaasiumid. Põhjuseks on suure tõenäosusega maailmatasemel konkurents. Tuleb olla loov ja innovaatiline.

Praegu annavad Eestis huviharidust huviringid ja -koolid. Tavaliselt on nende taga fanaatilised inimesed, kellele meeldib nende ala. Huviringidel on enda eesmärgid, mida ei ole riik ette kirjutanud, küll aga arvestatakse tihti rahastaja seatud eesmärke.

Koolid aga teisest küljest on hädas uute õpetajate leidmisega ning eriti just maakohtades on nn seisev kaader, kes töötab samas asutuses elu lõpuni. Puudub uuenduslikkus, sest õpetajad on väsinud ja motiveerimata. Lapsed on kohustatud tunde külastama, tahavad nad seda või mitte.

Huvialaringid peavad tihedas konkurentsis rebima iga hinge nimel, muutudes aina uuenduslikumaks. Nõudmised treeneritele ja juhendajatele on suured.

Kaks asja tuleb ühendada

VÕTA-süsteemi (varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine – toim) tuleks rakendada alates esimesest klassist. Koolid ja huviringid tuleks liita ühte süsteemi ning rahastusallikad samastada. Huviringid peaksid nende muudatuste raames vaatama üle enda eesmärgid ning kooskõlastama need riigikoolidele suunatud eesmärkidega, tagama alusväärtused, õppe- ja kasvatuseesmärgid enda ala piires. Huvialaring peaks tagama nõutava õppepädevuse, mis on riiklikus õppekavas kaunilt sõnastatud ning heas ringis nagunii täidetud, kuid ehk mitte kirja pandud.

Kui huviringide õppekavad on ühtlustatud riikliku õppekavaga, saame rääkida võrdväärsest haridusest. Edasi saavad koolinoored kohustused: nädalas kaks kehalise kasvatuse tundi, kaks muusikatundi jne. Koos lapsevanemaga saavad noored teha valikuid. Kas minna kehalise kasvatuse tundi või valida näiteks korvpall?

Tekib aus pilt, sest õpetajad, kes ei tee tööd hästi, saavad vahetada ametit ning koolil ei ole kaadriprobleemi, sest huviringide juhendajad töötavad nende kasuks.

Suhtlusõppe võimalus

Teine muudatus koolides oleks rakendada lisaõpe. Gordoni perekooli metoodika suhtlusõppena võiks ja peaks olema rakendatud põhikooli õppekavva valikainena. Noortel tekib huvihariduse tõttu rohkelt vaba aega, mida saaks kasutada suhtlemise õppimiseks. Gordoni perekooli metoodika annab oskuse suhelda, lahendada konflikte, kasutada mina-keelt. Õpetajad peaksid selle aine jaoks ise kursuse läbima ning omama praktika aega vähemalt aasta.

Kolmas muudatus on alates neljandast klassist valikainena rahandusõpe: mis on palk, passiivne tulu, hea võlg, halb võlg, hingeline raha, koostööraha, eelarve, investeerimine jne. Selleks, et noored saaksid aru kodulaenu ja autoliisingu olemusest. Õpilasfirmadele on ettevõtlusprogramm alates gümnaasiumist, kuid ei tohi unustada, et põhikoolinoored on tarbijad, omavad taskuraha ja vajavad samuti rahandusharidust.

Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, EMT ja Elioni, ACE Logisticsi, Combimilli ning Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
19. January 2016, 09:07
Otsi:

Ava täpsem otsing