Õiglase kauba hinna müüt

Toodetele, mille kasvatajad ja töötlejad on saanud oma toodangu või töö eest väärilise tasu, mis võimaldab neil tagada endale ning kogukonnale inimväärne elu, antakse Fairtrade’i märgis. See saavutatakse kahe olulise põhimõtte abil: müüdud toodanguga tagatakse kasvatajale ja töölistele miinimumhind ning neile makstakse lisatasu, mida kasutatakse kogukonna sotsiaalseks arenguks ja tuleviku planeerimiseks. Me nimetame seda Fairtrade’i lisatasuks (inglise keeles Fairtrade Premium). See on raha, mida Fairtrade’i sertifikaadiga tootjad teenivad lisaks kokkulepitud hinnale ja millega nad vastavalt vajadusele kas toetavad oma töölisi või mida nad investeerivad, et paraneksid kogukondade majanduslikud ja keskkondlikud tingimused ning elukvaliteet.

Kui inimene valib alati kõige odavama tee või suhkru, on Fairtrade’i märgisega toode kallim. Kui aga otsitakse ka kvaliteeti, siis on Fairtrade’i tooted konkurentsivõimelised ning erinevalt märgistamata tootest on teada, kuidas kujuneb Fairtrade’i märgisega toodete hind ning kuidas on see toodetud.

Kindlasti on skeptikuid, kes kahtlevad, et kas see ikka jõuab tootjani ja tööliseni ning kas lisatasu kasutamise otsused on alati õiged. Seepärast on oluline meeles pidada usalduse tähtsust – praegune õiglase kaubanduse poliitika ei dikteeri lisatasu kasutamist, välja arvatud selle väärkasutamise ja raiskamise keelamine. Farmereid ja töölisi usaldatakse, sest just nemad teavad, mis on nende kogukondadele vaja ning milline on kõige õigem otstarve sellele rahale.

Taolist lähenemist võib pidada tõeliseks alt üles võimestamiseks. Lisatasude määramise ja otsustamise komisjone ja muid otsustamise viise saab alati parandada ja tõhustada. Seetõttu pakutakse Fairtrade’i kogukondadele ka vastavat tuge ja koolitusi. Lisatasu kuulub aga farmeritele ja töölistele, kes on selle välja teeninud ning otsused peavad sündima nende endi strateegiate, mõttetalgute või vajaduste analüüsi tulemusena, mitte olema ette kirjutatud rahvusvahelise Fairtrade’i süsteemi poolt.

2014. aastal moodustas Fairtrade’i toodete müük kokku 5,9 miljardit eurot ja Fairtrade märgisega toodete arv kasvas 2012.–2013. aastal 15%. Sellest 95 miljonit eurot jagati lisatasuna õiglase kaubanduse organisatsioonidega seotud kogukondadele.

Otsused Fairtrade’i lisatasu kasutamise kohta teevad demokraatlikult kas õiglase kaubanduse ühistute tootjad või istanduste tööliste vastav komitee. Nad määravad, mis on neile kõige tähtsam: on selleks siis mõni tervishoiuga seotud vajadus või haridus lastele, koolide või haiglate ehitamine, ettevõtte arendamine ja uued investeeringud, madala või olematu intressimääraga laenude saamine, veepuhastusjaamade ehitamine või näiteks teede ja sildade ehitamine oma kogukonna jaoks. Fairtrade’i tootmisühistud peavad tõendama lisatasu kasutamist õigetel eesmärkidel ning Fairtrade’i märgise kontrolli teostav rahvusvaheline sertifitseerimisasutus FLO-Cert peab seda jälgima.

Just sellest põhimõttest lähtuvalt saame olla kindlad, et Fairtrade’i märgisega toodete kasvatajad, tootjad ja töötlejad on saanud oma toodangu või töö eest väärilise tasu ja sissetuleku, mis võimaldab neil oma tööga tagada endale ning kogu kogukonnale inimväärse elu.

Tänu õiglasele kaubandusele on vastutustundlikul kodanikul võimalus osta tooteid, mille tootmine langeb kokku tema väärtushinnangutega. Nii saame anda oma panuse ebavõrdsuse ja vaesuse vähendamisse, saades vastu kõrge kvaliteediga tooteid. Ka looduskeskkond võidab, sest Fairtrade’i märgisega toodete tootmisel kasutatakse minimaalselt pestitsiide (väga ohtlikud on suisa keelatud), reostusaineid ja taimemürke. Selle asemel rakendatakse mahepõllumajandust.

Fairtrade’i toodetega ostame paremat tulevikku, sest Fairtrade’i tooted panustavad otseselt arenguriikide majandusse ja ühiskonda. Pikemas perspektiivis on see ka kasulik ülemaailmsele stabiilsusele ja arengule. 2015. aasta üleeuroopalise arengukoostööaasta jooksul on nii toodetest kui ka muudest võtetest vaesuse vähendamiseks palju räägitud. Lisatasu on üks strateegiline viis, mille võlu on selles, et otsuse teevad tarbija, ostes Fairtrade’i märgisega tooteid, ja tootja, kes kasutab saadud tulu õigesti, ning kumbki ei pea ootama valitsuste või rahvusvaheliste organisatsioonide abi ja toetusi.

Tark on oma ostuotsused läbi mõelda ja eelistada tooteid, mis on toodetud kas Eestis või siis võimalikult lähedal. Selliste toodete puhul, mida meil ei toodeta ja mis tulevad kaugemalt, tasub eelistada õiglaselt ja eetiliselt toodetuid, nagu näiteks Fairtrade’i märgisega tooted.

Autor: Kristina Mänd