Valitsus hoolitseb teie eest kiirkorras

Tänaseks on uus valitsus saanud maksukobara kiirkorras läbisurumise pärast nätakaid kõigi käest, kes vähegi sõna võtnud. Koalitsioon küll üritanud oma plaane kaitsta, kuid kaitse on auklik nagu šveitsi juust.

Esiteks, peaminister Jüri Ratas on kiirustamist põhjendanud sellega, et muidu jõustuvad 1. jaanuarist eelmise valitsuse muudatused. Näiteks sotsiaalmaksu alandamine 33%le 32,5%le ja majutusasutuste käibemaksu tõus 9%lt 14%le. Arusaadav. Kuid miks on vaja nendega ühes vastu võtta muudatused, mis uue valitsuse kava järgi jõustuvad alles 2018. aastal? Seda enam, et eeltöö ja arutelu nende üle on olnud pehmelt öeldes puudulik.

Teiseks, nii Ratas kui rahandusminister Sven Sester on korduvalt toonitanud, et tegu on väikeste muudatusega, mis suurt pilti oluliselt ei muuda. Mõlemad on viidanud sellele, et maksukobar puudutab ainult ühte protsenti tuleva aasta riigieelarvest ehk umbes sadat miljonit eurot. Sellisest retoorikast loen ma välja kaks asja. 1. Valitsus on paika pannud mingi konkreetse rahasumma, alates millest antakse riigikogu liikmetele võimalust seadusloomesse süveneda, huvigruppidele võimaluse kaasa rääkida ning ministeeriumitele võimaluse läbi viia potentsiaalsete eelnõude mõjuanalüüsid. 2. Sada miljonit eurot ei ole see summa.

Kolmandaks, koalitsioon jõudnud arusaamani, et just nüüd on aeg küps arutada ja arvestada – müüa avalikkusele maha hoolitseva, kaalutleva ja kaasava võimu kuvand. Selle raames katkestati riigikogu rahanduskomisjoni initsiatiivil eelnõu teine lugemine ning võeti aeg maha. Seda aga täpselt kaheks päevaks – muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 9. detsember kell 16.

Eelnõu hakkab mõjutama sadade tuhandete inimeste ning tuhandete ettevõtete käekäiku. Etteantud ajaraamis kõigi huvigruppide ettepanekuid läbi kaaluda ning neist veenvalt argumenteeritud seadused valmis vorpida tundub võimatu.