Kodumaine kapital naasis lavale

Nii DnB Nordi ja Nordea Balti üksuste ühendamine kui ka Elisa Starmani-ost lõid rekordi ning saavutasid väärtuse poolest medalikoha Eesti läbi aegade suurimate tehingute edetabelis. Kas kauaoodatud elavnemine koduturul on just buumi algus, oleks ehk veel ennatlik järeldada, sest rahvusvaheline tehinguturg jätkab konservatiivselt ning aasta on selles maailmas suhteline mõiste. Küll aga võime tehinguturu aktiivsust vaadates öelda, et hullem tundub Eesti ettevõtluskeskkonna jaoks olevat möödas.

Rahvusvaheline tehinguturg oli eelmisel aastal suhteliselt jahe, seda enam jääb silma aktiivsus Balti turul. Eestis tehti tõesti 2016. aastal oluliselt rohkem märkimisväärse suurusega tehinguid kui 2015. aastal, täpsemalt raporteeriti 2015. aastal 97 tehingust ja 2016. aastal 141 tehingust, seega on kasv 45%. 

Üle poole ehk 55% tehingutest tehti IT-sektoris (26 tehingut, enamik üsna väikesed, suurim Nortali tagasiost), kinnisvaras (18 tehingut, suurimad Lauruse kinnisvaraportfelli ost Genebalt, tuntud ka kui SEB peahoone ost ning samuti Hiltoni hotelli kinnistu ost East Capitali poolt), kaubanduses (17 tehingut, suurim 51% Tridensi ost ASi Kaupmees poolt) ja energiasektoris (suurim Eesti Gaasi ost Triliny Energy poolt). Tehingute arvult oli Baltikumi vedajaks Eesti, samas piirkonna suurima rahalise väärtusega tehinguks kujunes aga Läti Gaasi müük.

Eriti rõõmustas muidugi see, et enamik tehinguid tegi 2016 Eesti kapital, aga vähetähtis pole ka tehingute oluline väärtuseline kasv – 2015 oli Eestis tehtud tehingute väärtus vaid 5% kogu Baltikumi suurtest tehingutest. Tõsi, selleks oli ka vähemalt üks üsna proosaline põhjus – paljud suured tehingud, mille lõpulejõudmist oodati 2015, jõudsid lõpuni alles 2016 (näiteks Eesti Gaasi ost, Starmani tehing jt) ning paljud ei jõudnudki lõpuni (Tere ASi müük jt). Kalendriaasta on tehinguturul suhteline mõiste, kuid trendi loeme välja, ja see on oluline märk.

Tehingute arvult on Eesti oma viimase aasta numbritega liikunud samas suurusjärgus mis Soome, investeeritud summade poolest jääme ikka kordades alla. 

Otsustamaks, kas 2016. aastal on alanud uus tehingute buum, tuleb nõustuda nendega, kes teavad, et  ühe aasta pealt on ennatlik otsustada. Pigem on paslik rääkida rõõmustavatest märkidest Eesti majanduses. Need on kindlasti kodumaise kapitali aktiivsuse kasv ja see, et välisinvestorid ei ole vaatamata Venemaa-hirmule, euroala ebastabiilsusele ja Donald Trumpi ettearvamatusele hakanud Eestist eemale hoidma.

Ühte võib kindlalt väita: Eesti on kindlalt tehinguturul tagasi. 2017 on alanud rõõmustavalt – käimas on mitmeid üsna suuri tehinguid, millest saame aasta jooksul kindlasti kuulda. Eriti rõõmustav on asjaolu, et lõpuks on ka valitsus otsustanud oma konkreetse panuse majandusaktiivsuse kasvu anda, teatades mitmete riigile kuuluvate ettevõtete müügikavatsusest, mõne puhul isegi noteerimisest Tallinna börsil. Kui nüüd kuuleks veel ka tööjõumaksude alandamise konkreetsest kavast, siis võiks ehk loota, et hullem on Eesti ettevõtluskeskkonna jaoks seljataga.