Sisserändega majandust päästmas

Rahvastiku küsimused on Euroopas kerkinud teravalt mitmel viisil ning on näidanud, et neil võib olla väga suur mõju mitte ainult kodanike heaolule, aga nad võivad ka ohustada ühiskonnakorralduse stabiilsust. Selles kontekstis on räägitud Euroopa Liidu võimalikust lagunemisest ja ka riikide enda tükeldamisest. 

Arvestades pingeid, on arusaadav, et ka Euroopa riigid kontrollivad rändekriisi valguses üha rohkem rahvastikuga toimuvat. Ajaloos on iga suurriik oma püsimiseks (Rooma impeerium kaasa arvatud) pidanud kontrollima oma piire ja juhtima targalt rahvastikuprotsesse.

Demograafia ning rändega seotud põhimõttelised otsused mõjutavad rahvastikuprotsesse viitajaga ning mõjud on tihti vägagi pikaajalised. Seejuures on praeguses integreeritud majanduste, kiire infoleviku ja geopoliitiliste riskide taustal riske pea võimatu prognoosida. Näiteks mastaapne rändekriis on tulnud ELi riikidele üllatusena, samuti jõuline populismi kasv, mis on seotud osaliselt heaolu kasvuga. 

Rändekriis on esitanud tõsise väljakutse ka kõrge elatustasemega riikidele, kellel on Eestist märkimisväärselt rohkem ressursse, et tulla toime sisserändajate ühiskonda lõimimisega. Pinged ohustavad ka ettevõtlust ja välisinvesteeringuid.

Eestis on muukeelse elanikkonna rahvuste jaotus vähem hajutatud kui enamikus teistes euroala riikides, mistõttu on lõimumine seda suurem väljakutse. Iirimaa puhul on sisseränne rahvuste lõikes mitmekesisem.

Haridus- ning kogu sotsiaalsüsteem seisab Euroopas sisserände mahu kasvades uute väljakutsete ees. Teemad on keerulised ja vajavad ka kolmpleksseid lahendusi. Muudatusi tasub teha ettevaatlikult ja samme põhjalikult mitmest küljest analüüsides.

Eestil on paljugi õppida Iirimaa huvitavast kogemusest. Iirimaa on saavutanud erakordse majandusedu rahvusvahelise haardega ettevõtluse arendamise ja tootlikkusse ning konkurentsivõimesse investeerimisega – maksureformid, hariduspoliitika, rahvusvaheliste talentide kaasamine, majandusprotsesside tark strateegiline juhtimine jne. Heaolu kasvu abil lahendas Iirimaa ka kunagise terava väljarände küsimuse ning nüüd keskendutakse konkurentsivõimelise tööjõu arendamisele. 

Iirlased ise tõstavad oma edu puhul esile peaaegu iseenesestmõistetavaid eduvalemeid. Majandusse tuleb kaasata ennekõike rahvusvahelisi kõrgtehnoloogia- ning suure tootlikkusega ettevõtteid, millega koos lisanduvad kvalifitseeritud töökohad. Tööjõuturule tuleb meelitada väljastpoolt kvalifitseeritud tööjõudu ja ettevõtlikke inimesi, toetades sh iduettevõtteid. Ärikeskkond peab olema atraktiivne ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline.

Lisaks kuulub Iirimaa edu juurde erinevate kõrge lisandväärtusega ja ekspordile orienteeritud ettevõtluse klastrite süstemaatiline arendamine – loodusteaduses, IKTs, finantsteenustes, põllumajanduses. Väga oluline osa lisandväärtuse arengust on olnud seotud teadustegevuse arendamise ja riikliku toetamisega.

Iirimaa heaolu aluseks ei ole rahvaarvu kasv, vaid iga kodaniku keskmise elatustaseme tõstmine, milleks on vaja arendada kohalikku tööjõudu, meelitada riiki talente ja välisfirmasid. Selleks on vaja tagada üldine atraktiivne elukeskkond, milles Dublin võistleb Londoni ja Pariisiga. Siit ka vajadus olla sisserände koha pealt selektiivne. Tuleb teha valikuid, keda välistööjõust tööjõuturule kaasata, et tulemus tõstaks võimalikult jõuliselt keskmist elatustaset.

Iirimaa puhul oli sissetulekute kasv see, mis aitas tulla toime demograafiliste väljakutsetega, mis ka Eestil ees seisavad. Globaalselt konkurentsivõimeliste ettevõtete kaasamine majandusse ning investeeringud lubasid tõsta Iirimaa majandusharude tootlikkust ja suurendada sissetulekuid. Väljaränne pidurdub, aga ka kvalifikatsioon kasvab sissetulekute kasvades.

Majandusedu eelduseks ei ole mitte investeeringute mahu kasv, vaid nende nutikas valik. Euroala keskmisele sissetulekute tasemele lähenemiseks on vaja investeerida ennekõike olemasolevasse tööjõudu ja rakendada neid edaspidi aladel, millest tõuseb kõige suurem lisandväärtus ja eksporditulu. Seega nutikas spetsialiseerumine tööjõuturul on majanduse tervisele kasulike struktuursete muutuste alus.

On hea otsus, et IKT sektor ja idufirmad ei käi Eestis sisserändekvoodi alla. Iirimaa puhul panustab IKT sektor ligi 40 protsenti kogu ekspordist! Selle haru peamiseks ressursiks on inimeste oskusteave, seega on ka loodusressursside säästmise mõttes tegemist keskkonda kõige vähem koormava majandusharuga.

Kui mingis väiksema lisandväärtusega sektoris on ajutiselt suurem tööjõunõudlus, siis abiks on tööde parem ajastamine ja ajutised tööload. Soome on ka kasutanud ajutiselt välistööjõudu, ilma et see mõjutaks pikemaajaliselt hõive struktuuri. Kui majandus jahtub, on võimalik vähendada ka tööjõu pakkumist.

Iirimaa oli enne Euroopa Liiduga liitumist keskmisest madalama arengutasemega riik. 2016. aastal küündis aga Iirimaa SKT inimese kohta juba 77% üle Euroopa Liidu keskmise!

Ekspordipotentsiaali panustanud välisinvesteeringute toel on Iirimaa majandus olnud suuteline kasvama aastas arenenud riikide jaoks uskumatult kiires 5% tempos. Seejuures on kiire kasv toimunud ELi keskmisest märkimisväärselt kõrgema hinnataseme juures. Ka Eesti ees seisev suur väljakutse on säilitada majanduskasvu kiirus ja konkurentsivõime suhteliselt kiire hinnakasvu kontekstis. See eeldab struktuurseid muutusi, mida miks võib Iirimaa rikkalikust ja üliedukast kogemusest õppida.