Digilahendusteta tööstus sureb

Eestit tuntakse kui edukat e-riiki. Oleme e-Estonia, paberivabade lahenduste propageerija, innovatsiooni ja nutikate lahenduste kasvulava. Väiksus, uuendusmeelsus ja kiirus on märksõnad, millest oleme teadlikult kujundanud oma brändi osa ja seda edukalt kogu maailmas levitanud. Euroopa Komisjoni andmetel olemegi avalike teenuste digitaliseerimises liidripositsioonil.

Pilt on oluliselt nukram, kui vaadata tööstuse poole. Tööstuse digitaliseerimises kuulume riikide arvestuses alles kolmandasse kümnesse. See kajastub ka efektiivsuses – tööstuses loodava lisandväärtuse poolest inimese kohta oleme Euroopas tagantpoolt kolmandad.

Tööstus on Eesti suurim majandussektor, kus töötab üle 120 000 inimese ja tööstustoodang moodustab umbes kolmveerandi Eesti ekspordist. Eestis tööstustoodang küll kasvab, kuid võrdluses naabritega peame möönma, et Lätis kasvab tööstustoodang kolm korda kiiremini kui meil. Lisaks seisame silmitsi asjaoluga, et järgmise 10 aasta jooksul on tööstuses tööjõuturult väljumas ligi 33 000 töötajat ning uusi kvalifitseeritud töökäsi ei ole piisavalt peale tulemas.

Peame aktiivselt otsima võimalusi, kuidas tootmist automatiseerida ja efektiivsemaks muuta. Neljas tööstusrevolutsioon kogub terves maailmas hoogu ning digitaalse tootmise uusi tehnoloogiaid töötatakse välja ja võetakse kasutusele järjest enamates tööstusettevõtetes. On selge, et eelmise tööstusajastu lahendustega digitööstuse keskkonnas kaua konkurentsis ei püsi.

Eesti tööstussektori targaks tööstuseks saamine tähendabki IKT lahenduste integreerimist nii tootmisse kui ka toodetesse. Asjade internet, tehisintellekt ja masinõppepõhised süsteemid, mis suhtlevad nii üksteisega kui vajadusel ka inimesega, kuuluvad targa tööstuse tulevikku ja see tulevik ei ole kaugel. Näeme üha rohkem, kuidas paljud inimtööjõudu kasutavad protsessid automatiseeritakse ja robotiseeritakse ning inimestest saavad robotite juhid.

See võib tekitada küsimuse, kas robotid jätavad inimesed tööta. Vastupidi – inimtööjõudu on võimalik kasutada suurema lisandväärtuse loomiseks ja masinad saavad inimesi aidata töödega, mis on ühelt poolt hästi lihtsad ja rutiinsed, teisalt ülimalt keerulised või inimestele koguni ohtlikud.

IKT- ja tööstussektor peaksid Eestis olema üksteisele oluliselt lähemal, tajuma teineteise ootusi ja ühiselt loodud asjade potentsiaali tugevamalt. Seda vajadust tunnetavad ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ja EAS, kes on tellinud teaduspargilt Tehnopol kahe järgneva aasta jooksul targa tööstuse ideepäevade ja arendusmaratonide korraldamise.