Facebooki põlvkond eelistab e-poodi

Olenemata sellest, et Eesti jaekaubanduse mahust moodustab müük internetikauplustes endiselt kõigest mõneprotsendilise osakaalu, on e-poodides müüdavate kaupade maht jätkanud kasvamist võrdlemisi tugevas tempos.

Väiksemate füüsiliste poodide kolimine kaubanduskeskustest Internetti on samuti järjepidevalt kasvanud. Traditsioonilised ärimudelid on mitme keti puhul ajale jalgu jäänud ning müügi ja kasumi kasvatamiseks tuleb kulusid optimeerida ning ettevõtlusega seotud tegevusi ümber koordineerida.

Internetikaupluste madalamad hinnad ning paljude tarbijate jaoks tihti mugavamad ostuvõimalused on küll aeglaselt, kuid püsivalt vähendamas füüsiliselt eksisteerivate kaupluste käivet ning kasumimarginaali.

Erinevalt Ameerika Ühendriikidest ei ole siiski Eestis lähiaastail jaekaubanduses tervikuna ning suuremates kaubanduskeskustes vakantsi sarnasele tasemele kasvamist oodata, kuid internetikaupluste tugev surve jaekaubanduse sektori sisuliseks muutumiseks säilib. Ma ei väida, et traditsiooniline jaekaubandus on Eestis välja suremas, kuid teatud kaubagruppe puudutab internetikaubandus perspektiivis tunduvalt rohkem kui teisi.

Kui jaekaubanduse mahuindeks tervikuna on näidanud põhiliselt kuni 5% aastast kasvu, siis müük posti või interneti teel on periooditi näidanud suhteliselt tihti pigem kahekohalist kasvu. Lugedes Äripäeva artiklit Facebooki müüjatest ja selle negatiivsest mõjust jaekaubandusettevõtjatele, tuli kohe meelde ligi kümme või veidi enam aastat tagasi alanud trend. Nimelt, füüsilistest poodidest said „proovikabiinid“ esialgu parfümeeriat müüvate poodide puhul.

Parfüümipoodides sai tasuta proovida testreid, mille järel kliendid läksid aga veebiportaalidesse, mis tegutsevad edukalt tänase päevani, olles oma haaret laiendanud ka juba teistele kaubagruppidele. Aasta-aastalt on sarnane trend liikunud ka rõivakaubandusse, kus on samuti näiteks toidukaubandusega võrreldes pigem kõrged marginaalid ning interneti kasutajate kasvu kõrval on ka vastavaid tooteid asutud järjest enam soetama hoopis veebist.

Interneti pealetung jaekaubandusele kui tervikule jätkub lähiaastail vähemalt sarnases tempos nagu praegu, mille juures kannatajad on ennekõike kellegi teise brändi edasi müüvad füüsilised poed. Kui ettevõtja on puhtalt edasimüüja, siis väga suure tõenäosusega leiab tarbija samad tooted Internetist ning seda pigem alati odavamalt.

Facebookis kauplejate tegevuse võimalik reguleerimine ei eemaldaks probleemi tegelikku olemust, kuna internetiühendus ning Facebookis poe pidamine on tunduvalt odavam kui lao- ja kaubanduspinna pidamine, siis jäävad perspektiivis trumbid endiselt veebikauplejate kätte.

Mida vanemaks saavad näiteks rõivakaupluste juba olemasolevad kliendid, seda rohkem satub surve alla nende kasumimarginaal ning potentsiaalne käive, sest teadupoolest vanemas eas tarbimine pigem väheneb. Noored moodustavad peatselt jaekaubanduses kõige aktiivsema ostlejaskonna, kuid seda järjest vähem füüsilistes poodides.

Allikas: www.arcovara.ee