Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Altruismi hind valuutaturgudel

11. aprill 2011, 15:05

Mõnikord on raske öelda „ei”. See on tingitud altruismist, mis on meie geenidesse kodeeritud. Kogu maailm ütles „ei” kannatustele kui nägi hädas inimesi pärast looduskatastroofi Jaapani põhjaosas.

Niisamuti ütles maailm „ei” näljahädale kui reageeris Bono üleskutsele aidata nälgivaid inimesi Aafrikas. Kui aga spekulandid hakkavad teenima inimkannatuste pealt kasu, võivad aitajad-inimesed viisaka „ei” öelda hoopis altruismile.

Et ravida Jaapani jeeni ja inimkannatusi, on doonoriteks poliitikud ja keskpankurid, kellede üheks motivatsiooniks on olnud altruism. Pole uus nähtus, et keskpangad sekkuvad valuutaturule. Viimase 40 aasta jooksul (mil valuutaturud täielikult välja kujunesid) on seda ette tulnud, aga märtsikuine Jaapani keskpanga interventsioon oli liigutus, mis sarnanes Ameerika meetmetega võidelda hädas oleva majandusega ning turgutada seda stiimulite näol. Tehniliselt ei ostnud Jaapani keskpank jeeni, vaid müüs seda. Müüs sellepärast, et hoida jeeni odavana. Spekulatiivne ostmine oli Jaapani valuuta aastakümnete kõrgeimale tasemele viinud. Samuti nägi Jaapani keskpanga sekkumine ka likviidsuse süstimist hingeldavasse majandusse.

Just nagu Aafrika-hädalistele annetajad küsivad, nii küsivad ka erinevate arenenud riikide maksumaksjad keskpankuritelt, kas nende raha läks ikka asja ette.

G7 sekkus selleks, et aidata jeenil odavana püsida. Jeeni kurss kerkis dollari vastu 76,25ni ning ähvardas Jaapani eksporti, mis oli kogumas hoogu just enne maavärinat. Praeguseks on jeen taastunud nendele tasemetele, mis olid enne looduskatastroofi.

Üks juhtivamaid majandusteadlasi Richard Thaler on arvanud, et kuna puuduvad mudelid, millede järgi hinnata valuutarkursside üldist tasakaalu, võib väga vähe öelda, kas kursside kõikumine on piisavalt kulukas, et väärida valitsuste sekkumist.

Kui ühte valuutat müüakse, tähendab see aga teise valuuta ostmist, mille tagajärjel läheb kurss tugevamaks. Keskpangad on vaikselt astumas samme, mis lõpuks viivad kõrgemate intressimääradeni. Seega, isegi altruismil on oma hind.

G7 interventatsiooni käigus sekkusid seitsme majanduslikult arenenud riigi keskpangad. Need on võimekad riigid, kelledel on suured valuutareservid. G7 asus jeeni müüma, et hoida selle kurssi madalal.

See aasta on Austraalia dollar tugevnenud mitme aasta rekordtasemele USA dollari vastu, Kiwi (Uus-Meremaa) dollar on näitanud 2011. aasta kõrgeimaid tasemeid Ameerika ühisraha vastu, euro on peale katastroofi tugevnenud jeeni vastu ligi 10%.

Eelmine nädal tõstis Euroopa Keskpank intressimäärasid. See on ajaloos esimene kord alates eurotsooni loomisest kui Euroopa tõstab enne Ameerika keskpanka intressimäärasid.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
11. April 2011, 15:05
Otsi:

Ava täpsem otsing