Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hiina kasv võib dramaatiliselt aeglustuda
Hirmud Hiina edasise monetaarpoliitika karmistumise pärast on aktsiatesse edasi kandunud.
Viimase kolme nädala jooksul on Shanghai Composite Index kukkunud 6%. Samuti võivad järgnevad 12 kuud Hiina varade jaoks olla keeruline aeg.
Kuna Hiina keskpank on tõstnud 4 korda viimase poole aasta jooksul intressimäärasid, et võidelda inflatsiooniga, siis võime selle aasta teises pooles näha edasisi intressimäärade tõstmist. Hiina on praegu kõige hullema ajastusega tsüklis, kus kasvunumbrid vähenevad ning inflatsioon kiireneb.
Eelmise nädala suur müügisurve toorainete hindades toob leevendust inflatsioonisurvele, aga kui kauaks jäävad hinnad madalaks?
Hiina on samuti kogemas pikemate kasvutrendide pöördumist. Tööjõu kasv, mis oli alates 1980-2010 üks kiiremaid maailmas, on alates 2010. aastast kahanenud (Dang-Xiaoping ühe lapse poliitika), samuti 2040. aastaks võib tööealine elanikkond kahaneda 9%. ÜRO prognoosib, et 2010-2030 väheneb linnade kasv poole võrra, võrreldes sellega, mis toimus 1980-2010. Ka Hiina haridussüsteem, kus alates 1998. aastast kasvas ülikooli lõpetanute arv 25% aasta, seisab nüüd silmitsi olukorraga, kus igale ülikooli lõpetanule pole tööd pakkuda. Samuti on Hiina teatanud, et piirab doktorikraadi programme.
Ka eksport võib suure löögi alla sattuda. Hiina eksport kõrge elatustasemega riikidesse kasvas 2000-2008 vahemikus 17% aastas. Paraku ei ole selline kasvutempo jätkusuutlik, kuna Euroopa, Lõuna-Korea ning Jaapan on jõudmas pikka aeglustumise perioodi, kus need majandused peavad hakkama seisma silmitsi üha vananeva elanikkonnaga. Samuti on Ameerika Ühendriigid keskendunud eelkõige enda võlale ja defitsiidi vähendamisele. Hiina SKP-st moodustab 30% eksport.
Toormaterjalid, milledest sõltub Hiina kasv, muutuvad ajapikku kallimaks ning neid peab üha rohkem sisse importima. Hiina oli 2009. aastal maailma suuruselt teine nafta importija.
Urbaniseerumise vähenemine, madalam kasv ekspordisektoris, kallinev import, vananev rahvastik, vähenev tööjõud võivad luua olukorra, kus Hiina edasine majanduskasv tulevikus ei pruugi ületada 5% aastas. Pikad trendid, mis aitasid Hiina majandusel paisuda, on nüüd näitamas vastupidist suunda.