Reitinguagentuuride kaine pilgu all

See jutt tuleb muidugi tuttav ette, kui meenutada, mida mõned Eesti poliitikud on öelnud meedia kohta. Eks ta ju nii olegi, et kui poleks sõltumatuid vaatlejaid ja sõltumatut meediat ja lõppude lõpuks ka seda va tülikat rahvast, siis oleks alles mõnus majandada ja juhtida.

Reitinguagentuuridele heidavad poliitikud ja keskpankurid ette seda, et kui buumi aegadel lasid nad oma hinnangukriteeriumid kaugelt liiga lõdvaks, s.t nende tegevus soodustas igati mulli paisumist, siis nüüd on nad oma järeldustes liiga karmid. Faasis, kus mõistus saab otsa, algab ju ikka süüdlaste otsimise aeg.

Saksamaa juhtide kopsu ajas lõplikult üle maksa Standard&Poor’s, kui teatas, et Prantsusmaa pakutud plaan Kreeka võlgade ajatamiseks ei kõlba mitte. Nimelt oli Prantsusmaa valitsus jõudnud oma riigi pankadega kokkuleppele pikendada „vabatahtlikult“ 30 miljardi euro väärtuses Kreeka võlakirjade tähtaegu. Mille peale S&P teatas, et sellist varianti tuleb käsitada täiesti üheselt Kreeka osalise maksejõuetusena, millega kaasneb Kreeka võlakirjade reitingu alandamine tasemele D (=default).

Meie silme ees etendatakse pikemat aega ei miskit muud, kui tänapäevast versiooni kuninga uutest rõivastest, mida ei näe ainult lollid. Aegajalt ilmuvad Euroopa juhtriikide poliitikud alasti tänavale ja on siis imestunud, kui keegi näpuga näitab. Ka S&P seekordne sõnum polnud ju midagi enamat, kui ilmse fakti konstateerimine: Kreeka võlgade ajatamine ei lahenda kriisi, vaid süvendab seda.

Veidi varem oli teine juhtiv reitinguagentuur, Moody’s, teinud meelehärmi USA-le, teatades, et kui sealsed poliitikud ei suuda kokku leppida valitsuse laenulimiidi tõstmises, võib kõne alla tulla USA krediidireitingu alandamine.

Pole ju mingi saladus, et objektiivselt on USA hetkel palju tõsisemas võlakriisis kui Kreeka. Subjektiivses mõttes teeb Ühendriikide olukorra muidugi võrreldamatult lihtsamaks ainuüksi mahu- ja mõjuefekt. Reitinguagentuuride asi ongi aga hinnata just objektiivseid asjaolusid, ja teha seda võimalikult kiretult.

Mida ka ei räägiks või ette kujutaks poliitikud, võtavad rahaturud reitinguagentuuride hinnanguid tõsiselt. Järjekordse näite selle kohta pakkus möödunud nädal, mil Moody’s kärpis Portugali reitingut. Euro läks viivitamatult vabalangusse ning EURUSD kukkus esimese tunniga 100 punkti ja sealt edasi teist sama palju veel.

Arvestada tuleb kindlasti ka seda, et võlakriis ja üleüldine segane olukord maailma majanduses on teinud turud eriti tundlikuks ning isegi ebamäärastele kuulujuttudele, rääkimata siis tegelikest uudistest, reageeritakse tugevalt üle. Mis eeldab reitinguagentuuridelt vastutustunnet, kuid annab samas poliitikutele ja keskpankuritele häid võimalusi turuga lihtviisil manipuleerida.

Kaupleja seisukohast on olukord muidugi igati hea. Mis viga kiiresti sõita, kui rajal on pikad sirged ja ka kurvid on selgelt etteplaneeritavad.

Turu praegune seisund soosib kauplemist väikestes ajaraamides (eeskätt 5 minutit), kus saab sisse minna kohe emotsiooni tekkimisel ning välja tulla enne, kui üldine ostu- või müügituhin üle läheb.

Lähiajal ei ole põnevatest sündmusest ka kindlasti puudus: 1) USA järgmised võlamaksed on 2. augustil ning laenulimiidi tõstmise kokkulepe on vaja saavutada lähinädala jooksul; 2) Euroopa 91 panga stressitesti tulemused avaldatakse 15. juulil ja poliitikud peavad juba kõnelusi selle üle, mida teha pankadega, mis testis põruvad.