Kreeka pälvis kogu tähelepanu

07. november 2011, 09:55

Kreeka sündmused pälvisid möödunud nädalal rahaturgude tähelepanu sedavõrd, et isegi euroala baasintressi langetamine jättis turuosalised suhteliselt külmaks. Ka uuel nädalal püsivad kreeklased kahtlemata tantsupõranda keskel.

Võib muidugi diskuteerida selle üle, kuivõrd ootamatu ikkagi oli Euroopa Keskpanga otsus kärpida baasintressi 25 baaspunkti võrra, kuid igatahes ei olnud turg sellist võimalust eelnevalt hindadesse kaubelnud. Seda enam üllatav oli ääretult lühiajaline reaktsioon. EURUSD kukkus küll pooleteise tunniga 140 punkti, kuid juba kolm tundi hiljem oli hind tagasi endisel tasemel.

Samamoodi jäi hetkeliseks ja marginaalseks reedel avaldatud USA NFP mõju. Kahe tunniga langes euro dollari suhtes 115 punkti, misjärel asus hind tagasi üles ronima ning nädal sulgus seisus, mis viitab pigem euro edasisele tugevnemisele.

NFP puhul tuleb muidugi arvestada ka seda, et info ise oli vastuoluline – töötajate arv kasvas vähem kui oodati, samal ajal tööpuuduse tase veidi üllatuslikult kahanes. Nii et vahetult peale numbrite teatavaks tegemist ei osanud turg mõnda aega üleüldse suunda võtta.

Nädala kokkuvõttes võime nentida, et turul toimuvat dikteerisid täielikult uudised Kreekast ja Kreeka kohta. Sündmuste kulg oli sedavõrd dramaatiline, et EURUSD nädalane liikumisulatus oli lausa 562 punkti, samal ajal kui poole aasta keskmine on 384. Samas taktis liikus ka EURJPY – möödunud nädalal 506 punkti, kui poole aasta keskmine on 341.

Uue nädala hakul saame kohe näha, milline on turgude reaktsioon Kreeka parlamendis toimunud valitsuse usaldushääletusele. Peaministri võit ja uue koalitsioonivalitsuse moodustamine (ilmselt küll juba kellegi teise, mitte enam Papandreou juhtimisel) on igatahes positiivsed märgid, mis kinnitavad, et Kreeka vähemalt teoorias soovib jätkata koostööd muu Euroopaga.

Samas on selge, et kogu Kreekast tulev informatsioon ei ole kunagi täielikult usaldusväärne ja mis tahes hetkel võib selguda, et nad kas tõlgendavad mõnda aspekti omamoodi või leiavad uusi nõkse, kuidas protsesse pidurdada.

Kell tiksub muidugi armutult. Järgmise kaheksa nädala jooksul on Kreekal vaja teostada laenude tagasimakseid kogusummas 18 miljardit eurot, millest üle 90 protsendi on põhiosa tagasimaksed. Esimesed 2 miljardit tuleb seejuures tasuda juba 10. novembril.

Mäletatavasti pidi Kreekal ilma välise abita raha otsa saama juba oktoobri lõpuks või novembri alguseks, kuid nagu selgub, oli see taas kord valeinformatsioon, nagu Kreeka puhul heaks tavaks. Selge on aga see, et ühel hetkel raha siiski lõpeb, seda enam, et möödunud nädalal otsustasid Euroopa liidrid esialgu igasugused rahasaadetised Kreekale peatada.

Lähiaja keskne küsimus ongi, kas see otsus vaadatakse kohe ümber, kuna referendum on nüüd ilmselt päevakorrast maas, või peavad kreeklased tegema veel midagi, et usaldust enda vastu taastada. Ehk annab sellele vastuse euroala rahandusministrite kohtumine teisipäeval.

Kreeka sündmuste taustal tuleb aga edaspidi üha terasemalt jälgida, mis toimub Itaalias. Möödunud nädalal hüppas Itaalia 10-aastaste võlakirjade tootlus 6,35 protsendini. Peaminister Berlusconi on jätkuvalt kinnitanud, et riik saab oma probleemidega ise hakkama, lisaks võttis IMF Itaalia pideva jälgimise alla. On aga selge, et Berlusconi usaldusväärsus turgude silmis on enamvähem Kreekaga samal tasemel.

Analüütikute hinnangud sellele, kuidas euro uuel nädalal liigub, on vastuolulised. Aktsiaturgudelt oodatakse pigem jätkuvat langust, mis tähendaks langust ka EURUSD jaoks. Ise julgen küll arvata, et nädal vähemalt algab pisukese tõusuga, kuna Kreeka viimased arengud peaksid pakkuma vähemalt hetkeks kergendust. Kuni miski seda taas kord ümber ei pööra.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
07. November 2011, 09:55
Otsi:

Ava täpsem otsing