Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Esmalt tunnista, et väljaränne on probleem

    Kuniks valitsuserakonnad ei tunnista, et väljaränne on suur probleem, ei ole oodata ka lahendusi, kinnitab riigikogu liige Urve Palo (SDE). Samas on võimalusi väljarände vähendamiseks küllaga. Murrangut aitaksid tuua erinevad majandus- ja sotsiaalpoliitilised sammud.

    Täna riik siin oma rolli ei näe ja loodab, et turujõud panevad ise asjad paika. Väljaränne, ääremaastumine, ettevõtluse hääbumine väljaspool suuremaid linnu – kõik see oleks justkui loodusseadus, millega tuleb leppida. Inimestesse panustamises nähakse tüütut kulu, mitte investeeringut tulevikku. Riigil lasub kohustus teha omalt poolt kõik, et inimesed ei oleks sunnitud hakkamasaamise nimel Eestist ära minema. Kõige olulisem on seejuures aktiivne ettevõtluspoliitika.
    See peab hõlmama olemasolevate töökohtade säilitamist ja juba tegutsevate ettevõtjate toel uute töökohtade loomist. Ikka veel on kandepinda viltusel arusaamal müstilisest välisinvestorist, kes tuleb kohalikku elu uueks looma. Tegelikult on valla ja väikelinna omad ettevõtjad need, kes investeerivad ja arendavad kohalikku ettevõtlust.
    Omavalitsuste motivatsioon teha ettevõtetega koostööd on paraku väga madal, sest kui nende tuluallikaks olev üksikisiku tulumaks tõuseb, vähenevad või kaovad sootuks riigi tasandusfondist tehtavad maksed. Et omavalitsused saaksid enam panustada tõhusasse sotsiaal- ja majanduspoliitikasse, peaks hüppeliselt kasvama nende tulubaas. Lisaks hädavajalikule riigireformile, mis tuleb kiiremas korras ära teha, tuleb omavalitsused panna huvituma töökohtade loomisest. Selleks peaks osa dividendide tulumaksust laekuma kohalikku eelarvesse.
    Riigi dialoog ettevõtlusorganisatsioonidega peab muutuma sisukamaks ning ettevõtjate esindusorganisatsioonide roll kasvama. Täna küsitakse neilt pahatihti arvamusi küsimise enda pärast, mitte sisendi saamiseks poliitikate ja seaduseelnõude väljatöötamiseks.
    Riiklik arendustöö uute töökohtade loomisel on olnud hüplik ja juhuslik nagu Tallinna rattateed. Enam kui tagasihoidlik on ka kompetentsikeskuste panus uute töökohtade loomisse. Riik ja omavalitsused peaksid märkimisväärselt suurendama nende keskuste rahastamist.
    Headel aegadel peab riik reserve koguma ja halbadel aegadel neid kasutama: tegema hästi sihitud investeeringuid majanduse elavdamiseks. See aitab töökohti säilitada ja hoida ära massilist väljarännet. Kui inimene on juba Eestist lahkunud, on teda märksa raskem ja kallim tagasi meelitada. Meil on paraku asjad käinud vastupidi. Headel aegadel riik investeeris jõuliselt, konkureerides erasektoriga ja tõstes turul hinnataset, masuaastatel tõmbas aga oma investeeringud miinimumini.
    Autor: Peep Talimaa, Urve Palo
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Paul Künnap: Soome ja Rootsi võidujooks terase pärast annab Eestile õppetunde
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Balti aktsiad jätkasid tõusulainel
Neljapäeval sai sel nädalal alanud Balti aktsiate tõus jätku, kui Balti koondindeks Baltic Benchmark kerkis 0,36%.
Neljapäeval sai sel nädalal alanud Balti aktsiate tõus jätku, kui Balti koondindeks Baltic Benchmark kerkis 0,36%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Teabevara on nagu ülikool
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Taastuvelektri toodang näitas aasta alguses kasvu
Eesti elektrijaamad tootsid esimeses kvartalis taastuvelektrit 791 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.
Eesti elektrijaamad tootsid esimeses kvartalis taastuvelektrit 791 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.
Raadiohommikus: tippjuhtide värbamine, noorte palk ja börsitulemusi
Neljapäeva hommikuprogrammis tuleb juttu tippjuhtide värbamisest, noorte palgaootusest ning mitme börsifirma tulemustest.
Neljapäeva hommikuprogrammis tuleb juttu tippjuhtide värbamisest, noorte palgaootusest ning mitme börsifirma tulemustest.