Edu eeldab sihiseade kokkulepet

26. oktoober 2013, 06:04

Et langetada otsuseid oluliste arengute ja prioriteetide teemal, on meil vaja kokkulepet, kuhu Eesti arengu fookuse suunata. See on meil puudu juba pikka aega, kirjutab planeerimisekspert ja juhtimiskonsultant Kaur Lass.

Tulemuseks on raharaiskamine. Näiteks ehitame objekte sinna, kus me neid pikaajalises perspektiivis ei vaja, ja võimaldame poliitikutel ratsutada lühiajaliste loosungite populismi harjal.

Kuna meie riik on väike ja enamik siin elavaid inimesi hoolib oma riigist, peaks kokkuleppe saavutamine olema lihte. Kuigi visiooni loomise initsiatiiv võiks tulla riigikogult, pole poliitikutel seni selleks selget tahet olnud. Seega tuleb visioon luua ja kokku leppida muul viisil. Kas alt üles või nt presidendi eestvedamisel. Kindlasti eeldab kokkuleppimine avalikku diskussooni ja oskust leida selles ühisosa. See ühisosa, kirjeldus, millises Eestis me soovime elada 20 aasta pärast peab olema Eesti visiooni tuumik. Visioon ei saa olla lööklause, vaid pikem kaasahaarav ja lihtsalt loetav kokkulepe peamistest arengusihtidest.


Kindlasti on Eesti riigi arengusihtide avalikkuse osalusel kokkuleppimine võimalik. Seda kinnitavad nii tänaseks kehtiva üleriigiline planeeringu Eesti 2030+ avalikkuse osalusel läbi viidud planeerimisprotsess kui ka näiteks Kasvuvisiooni aruelud.
Erinevalt ruumilise arengu põhimõtete kokkuleppimisest ei ole meil aga siiani olemas kõiki eluvaldkondi hõlvavat Eesti riigi visiooni. Kasvuvisioon 2018 sumbus, aga mitte osalejate, vaid otsustajate huvi puudusel. Visiooni ehk Aadu Luukase kombel öeldud – rahvusliku kokkulepe – puudumine on peamine, mis jätab ohtra ja manipuleeritava mänguruumi poliitikutele.
Kuna paljud meist ei mõista, kuhu Eesti suundub ja on sellega rahulolematud, hääletatakse valimiste asemel aina sagedamini jalgadega, minnes elama ja töötama välismaale.

Vabadus tähendab vastutust määrata ise arengusuund. Ja seda mitte vaid kord nelja aasta tagant valimistel, vaid omavahel kokku leppides. Visiooni alusel seome ise, oma äri, oma tööd, oma kodu ja oma valikuid igapäevases elus riigi tegelike tuleviku eesmärkidega.

Märgates, kuidas ühine visioon haakub konkreetselt igaühe igapäevase tegevustega, on meil suurem motivatsioon koos tegutseda. Võttes ise riigi omanikuna vastutuse oma riigi arengu suundade üle saame koos lahendada ka praeguse ühiskondliku kriisi. Meil on ülim aeg mõista, et vabadus ei tähenda egoismi vohamist, vaid ka vastutust ühise Eesti riigi arengu ees ja kaasmaalastega arvestamist.

Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, EMT, Raidla Lejins & Norcousi, Saku Õlletehase, Tallinna Vee ja Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.

 

 

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
29. October 2013, 16:42
Otsi:

Ava täpsem otsing