Müü mulle mu pliiats tagasi!

Selle küsimuse ees seisavad paljud ettevõtted. Kuidas müüa midagi, mida klient on harjunud sisuliselt niisama saama, ja veel enam, harjunud enda omaks, oma põhiseaduslikuks õiguseks pidama? Kuidas muutunud oludes (kasutades üht enam äraleierdatud väljendit) toime tulla?

Mobiilioperaatorid ragistavad pead, kuidas leida lisaraha üliodavaks kujunenud mobiilkõne ärakukkunud käibe asendamiseks. Estonian Air nuputab, kuidas odavlennufirmade poolt ära hellitatud tarbijalt see mõni lisaeuro lennupiletilt sisse kasseerida, mis rahavoo nulli aitaks. Pangad arutavad, kuidas madalad laenuintressid teenustasudesse konverteerida.

Ning tarbijaid digitellimustega vähehaaval harjutavad meediafirmad nuputavad, kuidas need digitellimused nüüd monetariseerida. On näha, et New York Timesi poolt 2000ndate aastate alguses tehtud saatuslik otsus hakata veebis sisu tasuta pakkuma, mis sundis tegelikult kogu maailma ajakirjandust sama tegema, on ümber pööramisel. Kaotatud kümnend (noh, lugejate poolt vist küll võidetud kümnend) näib olevat seljataga ning üha enam lugejaid on hakanud harjuma veebis sisu tarbimise eest midagi tegema, enda andmeid jagama, sisse logima või eraldi maksma.

Sajad ja tuhanded väljaanded üle maailma on rakendamas mingil kujul maksumüüri, müües siis üksikuid artikleid või kasutades nn Financial Timesi mudelit ehk meetrik-süsteemi, kus maksuliseks läheb online-kanali sisu teatud arvust artiklitest alates või siis Wall Street Journali süsteemi, kus pakutakse tellijatele lisasisu.

Eestis on erinevad meediagrupid valinud üldiselt viimase tee, kuigi veidi erinevalt. Ekspress Grupp rõhub pigem eraldi digitellimustele, Postimees ja eriti talle kuuluvad maakonnalehed digitellimuste kõrval ikkagi n-ö täispaketile, kus tellija saab lisaks paberile ligipääsu ka veebi teatud osale. Äripäevgi asus sellest aastast samuti veebis "vaid tellijale" mõeldud sisu avaldama, märgistades selle võtmekujulise ikooniga.

Väga märgiline oli mullune uudis, et Amazoni juht Jeff Bezos ostis Washington Posti. Küsimus, kas mängu võidavad meediafirmad, kes on õppinud tehnoloogiat kasutama või tehnoloogiafirmad, kes on õppinud sisu tootma, muidugi jääb, kuid minu jaoks hakkab kaalukauss meediafirmade kasuks pöörduma. Sisu loomine on olnud alahinnatud.

Twitteris, aga eriti Facebookis, on puhkusepiltide kõrval suurimaks sisuks endiselt meediafirmade toodetud uudiste lingid. Lihtsalt raha nende kõrval nähtavast reklaamist ei tule meediafirmadele, ega seeläbi parema sisu loomisesse. Sama ka Google'iga, kus iroonilisel kombel ajalehed näevad kõvasti vaeva ja investeerivad miljoneid, et oma uudiseid esitleda otsimootoris, kes seeläbi reklaamiraha kasvatada saab.

Kuid esialgu võib vaid mängida mõttega, mis juhtuks, kui Eestis otsustaksid Ekspress Grupp, Postimees ja Äripäev korraga end Google'ile kättesaamatuks teha – hetkel on sealt tulev lugejate hulk saitidele liiga ahvatlevalt suur.

Siiski üllatas mind positiivselt üsnagi olematu kriitiline tagasiside vaid tellijale mõeldud sisu pakkumisele aripaev.ee-s. Hakkaks veel mõtlema, et keegi ei pannud meie pingutusi tähelegi, kui poleks olnud pea pooltteist tuhandet lugejat, kes tegid Dividendide TOPi tabelite või muude artiklite lugemiseks paari nädala jooksul proovitellimused.

Selge on, et pliiatsi müümisel selle omaduste lihtlabasest kiitmisest üldiselt ei piisa, vaid tuleb nõudlus ja vajadus tekitada. Majanduslehena on Äripäeval muuhulgas üks tugevus, mida maailmas on kõige paremini realiseerinud ajakiri Forbes (kes, tõsi, hetkel lisainvestorit otsib ja kelle Eestis väljaöeldud tiraažinumbritesse lätlastest litsentsiomanike poolt on põhjust üsna kaheldavalt suhtuda). Edetabelid.

Juba mainitud Dividendide TOPile lisandub järgmisel nädalal enam kui 1100 Eesti kõige kiiremini kasvavat ettevõtet reastav Gaselli TOP, millele märtsis järgneb mitmetest edetabelitest koosnev Palga TOP. Ja nii edasi, pea 70 tükki aastas, hooaeg lõpeb traditsiooniliselt novembris Eesti vanima ettevõtteid reastava edetabeliga TOP 100. Kui seni avaldasime täismahus edetabelid reeglina vaid Äripäeva paberlehes, siis nüüdsest saavad tellijad neile ka aripaev.ee-s ligi.

Äripäev on ka ainus ajalehetoimetus Eestis, kes regulaarselt korraldab suuri juhtidele mõeldud üritusi. Kas siis seotult mõne TOPiga nagu Gaselli Kongress järgmisel nädalal või Palgafoorum märtsis, kui ka eraldi kevadel toimuv finantsjuhtidele mõeldud BIG4 või Eesti suurimaks juhtide foorumiks kujunenud Äriplaani konverents. Võimalik, et hakkame neistki lisaks uudistele elektroonset infovoogu tellijatele veebis pakkuma.

Mis ülalnimetet filmis õige vastus pliiatsimüümisele oli? Kirjuta mulle oma nimi salvrätile. Mina ei kutsu üles salvrätile kirjutama, vaid hoopis Äripäevale. Saatke häid ideid Edukale Eestile! Tegemist pole uue erakonnaga, vaid Äripäeva ja meie partnerite kolumnikonkursiga, mis avatud veel selle kuu lõpuni.