Kolmapäev 22. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Aasta õpilasena välismaal muudab kogu edasist elu

Vilja Kiisler, Dmitri Jegorov 24. veebruar 2014, 10:20

Ma ei hellita lootust, et õpilasvahetuse hoogustamiseks tekiks riiklik programm koos piisava finantseerimisega, kuid ideaalis võiks see nii olla, kirjutab Norra Kõrgema Kommertskooli (NHH) doktorant Dmitri Jegorov.

Väike osa vajaminevast rahast on juba praegu olemas. Kui kohalik omavalitsus maksab erakoolis õppimise eest kuni 83 eurot toetust kuus, siis võiks see raha ju kuluda ka õpilasvahetusele. Tõenäoliselt ei saaks õpilase vanemad ühelgi juhul sellist programmikulu tulust maha arvata, kuigi saadav kasu oleks mõnest keelekursusest ehk mõõtmatult suurem. Seega võimalus number kaks – sellist muudatust tasub kaaluda. Võrdleme olukorda kas või erakoolidega, millele see soodustus laieneb.

Õppelaen. Kolmas ettepanek puudutab õppelaenu. Praegu see keskkooliõpingute rahastamisele ei laiene, ent arvestades vahetusaasta vaieldamatut kasu õpilasele, oleks õppelaenu võimaldamine talle või tema vanematele mõistlik samm.
Tuntuima “õpilaste vahetaja” kaudu on alates 1992. aastast  Eestist välismaal õppimas käinud veidi enam kui 1000 kooliõpilast, mis on rohkem kui 20 aasta peale jagatuna tagasihoidlik tulemus. Sobivaid noori vanuses 15–18 aastat on meil aga praegu peaaegu 50 000. Arusaadavalt ehmatab vahetusprogrammi hind (6000–9000 eurot) paljusid, kuid mõeldes elu muutvale kogemusele, ei tohiks see nii olla. Hoolimata ­PISA testi korralikest tulemustest oleks ennatlik öelda, et meie võimalused kooliõpilaste oskuste arendamisel on ammendatud ja paremat hakkamasaamist meie õpilased ei vaja.

Avab uksed. Osavõtt vahetusprogrammist on vaieldamatult üks paremaid võimalusi keeleoskuse arendamiseks. Ka on see ehk parim viis maailmavaate avardamiseks ning uute kultuuride tundmaõppimiseks. Üha globaalsemaks muutuvas maailmas on need omadused eduks asendamatud ja seeläbi muutuksid ka meie inimesed edukamaks. Tänapäeva reaalsus on juba selline, et mõne tööandja puhul võib rahvusvahelist kogemust mittemainiv CV isegi otse prügikasti rännata.

Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, EMT, Raidla Lejins & Norcousi, Saku Õlletehase, Tallinna Vee ja Äripäeva arvamuskonkursi “Edukas Eesti” raames..

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
05. March 2014, 11:42
Otsi:

Ava täpsem otsing