Aasta õpilasena välismaal muudab kogu edasist elu

Väike osa vajaminevast rahast on juba praegu olemas. Kui kohalik omavalitsus maksab erakoolis õppimise eest kuni 83 eurot toetust kuus, siis võiks see raha ju kuluda ka õpilasvahetusele. Tõenäoliselt ei saaks õpilase vanemad ühelgi juhul sellist programmikulu tulust maha arvata, kuigi saadav kasu oleks mõnest keelekursusest ehk mõõtmatult suurem. Seega võimalus number kaks – sellist muudatust tasub kaaluda. Võrdleme olukorda kas või erakoolidega, millele see soodustus laieneb.

Õppelaen. Kolmas ettepanek puudutab õppelaenu. Praegu see keskkooliõpingute rahastamisele ei laiene, ent arvestades vahetusaasta vaieldamatut kasu õpilasele, oleks õppelaenu võimaldamine talle või tema vanematele mõistlik samm.Tuntuima “õpilaste vahetaja” kaudu on alates 1992. aastast  Eestist välismaal õppimas käinud veidi enam kui 1000 kooliõpilast, mis on rohkem kui 20 aasta peale jagatuna tagasihoidlik tulemus. Sobivaid noori vanuses 15–18 aastat on meil aga praegu peaaegu 50 000. Arusaadavalt ehmatab vahetusprogrammi hind (6000–9000 eurot) paljusid, kuid mõeldes elu muutvale kogemusele, ei tohiks see nii olla. Hoolimata ­PISA testi korralikest tulemustest oleks ennatlik öelda, et meie võimalused kooliõpilaste oskuste arendamisel on ammendatud ja paremat hakkamasaamist meie õpilased ei vaja.

Avab uksed. Osavõtt vahetusprogrammist on vaieldamatult üks paremaid võimalusi keeleoskuse arendamiseks. Ka on see ehk parim viis maailmavaate avardamiseks ning uute kultuuride tundmaõppimiseks. Üha globaalsemaks muutuvas maailmas on need omadused eduks asendamatud ja seeläbi muutuksid ka meie inimesed edukamaks. Tänapäeva reaalsus on juba selline, et mõne tööandja puhul võib rahvusvahelist kogemust mittemainiv CV isegi otse prügikasti rännata.

Autor: Vilja Kiisler, Dmitri Jegorov