Keelame naiste kõrghariduse?

Kristi Malmberg, Peep Talimaa 28. veebruar 2014, 07:53

President Toomas Hendrik Ilves ütles aastapäevakõnes selgelt välja, et lapsi ei hakka meil enam palju rohkem sündima, sest Eesti naine ei pöördu tagasi 19. sajandi tõekspidamiste juurde. See tõi mõistagi kaasa hulga arvamusavaldusi tüüpilistelt lastesaamisekspertidelt, sügavas keskeas meestelt, kirjutab Äripäeva veebi sisujuht Kristi Malmberg.

Sellised eksperdid kipuvad peamiselt rääkima rahast, nägema lahendusi lastetusmaksus või tulumaksuvabastuses paljulapselistele.

Teate, asi pole alati rahas. Iibe suurim vaenlane on teatavasti igal pool maailmas olnud naistele hariduse ja töövõimaluste andmine. Miks on palju lapsi Aafrikas? Jõhkralt öeldes sellepärast, et need naised ei tea, et oma eluga võiks ka midagi muud peale hakata. Ning neil pole selleks ka võimalusi. Riikides, kus naistel on muudki teha, kui sünnitada, reeglina enam nii palju lapsi ei sünni.

Kindlasti ei halvusta ma siinkohal tublisid paljulapselisi peresid, vaid viitan sellele, et lapsesaamine pole mitte niivõrd materiaalsete võimaluste kui isiklike valikute küsimus. Olen kuulnud vähemalt kolme Eesti keskmisega võrreldes üsna heal järjel olevat naist ütlemas, et nad ei saa endale kolmandat last lubada. Neil kõigil on korralik eluase, normaalne palk ja kindel kaaslane kõrval. Ma arvan, et nad luiskavad selles osas ka iseendale - nad tegelikult ei taha rohkem lapsi.

Samas peaks olema ju täiesti normaalne piirduda vaid ühe-kahe lapsega või üldse mitte lapsi saada. Nagu on ka täiesti normaalne saada palju lapsi, kui sul on tahtmist ja jõudu selleks.

Oluline ongi tahtmine ja seda ainult rahaga ei tekita. Mulle tundub, et iibeprobleemidest rääkijad löövad kõiki naisi ühe lauaga, arvates, et kui oleks vaid jõukam elu, küll siis lapsi sünniks. Ent olgem ausad, väga paljude naiste jaoks on elu väljaspool kodu palju põnevam ja vaheldusrikkam, suuremat eneseteostust pakkuv kui koduseinte vahel toimuv. Uskugem selles osas rohkem naiste tegusid kui nende sõnu, sest selle asjaolu tunnistamine on ikka veel nagu natuke piinlik. Et justkui poleks õige naine või nii. Beebipillide massidesse jõudmine 1960. aastatel tõi kaasa ka selge sündivuse vähenemise, mis on hea näide sellest, mille naine valib, kui tal on valik.

Ma ei usu, et sündivuse õhutamise meetmed pikas perspektiivis enam tulemusi annaksid, sest need lähtuvad eeldusest, et kõik naised tahavad palju lapsi. Ei taha. Pigem tasub mõelda migratsiooni- ja pensionipoliitika muutmisele. Inimesi pole maailmas puudu, kaugel sellest. Valmistuda tuleb, et Eestisse saabuks võimalikult mõistlik osa neist miljonitest, kellel mujal tööd ja ruumi väheks jääb. Selleks tuleb luua keskkond, kuhu ei tuldaks sotsiaaltoetusi noolima, vaid näiteks oma ettevõtet üles ehitama või juba olemasolevatele firmadele kõrgelt hinnatud teenust pakkuma.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
11. March 2014, 15:41
Otsi:

Ava täpsem otsing