Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Edukas Eesti vajab ka lihttöölisi
Odava tööjõu kasutamine ei takista Eesti arengut. Edu saavutamiseks on vaja kõikide sotsiaalsete tasandite panust, sest lihttöölisi palkavad suurettevõtted loovad hulgaliselt kõrgepalgalisi töökohti ning elavdavad majandust mitmel moel, kirjutab tööjõuvahendusfirma Finesta juht Heikki Mäki.
Ülistades Eestis IT-sektorit kui kallite töökohtade loojat, unustatakse ära tööstussektori laiem mõju riigi heaolule. Väga edukates IT-ettevõtetes võib küll hulk inimesi teenida kopsaka summa, kuid selle mõju riigi rahakotile on väike. Samas palkavad tööstusettevõtted lisaks tuhandetele lihttöölistele sadu insenere ning kümneid väga kõrgelt makstud juhte.
Jutt odavate töökohtade kaotamisest Eestis kõlab seetõttu soovina eemaldada ketist üks lüli, lootuses, et kett muutub nii tugevamaks. Tegelikult tekib siis ketti hoopis auk. Teekonnal eduni ei saa lõigata, valides mingi näilise otsetee.
Kui USA ja Lääne-Euroopa suurkontsernid viisid globaliseerumise tuules esmalt oma tootmisüksused Aasiasse ning hiljem ka teadus-arendusüksused sinna kolisid, siis viimasel ajal täheldatakse suundumust, et nii teadus-arendustegevus kui ka tootmine tuuakse „koju“ tagasi. Seega kui Eesti suudab siia tuua ja siin hoida rahvusvahelisi tootmisüksusi, avatakse nende juures ka teadus- ja arenduskeskusi, mis vajavad arvukalt kõrgel tasemel spetsialiste.
Eestis on tänapäevane tööstus võrdlemisi noor, kuid see on arenenud erakordselt kiiresti ja hästi. Kahekümne aastaga on loodud vajalik infrastruktuur ning töölised on kaasaegsetes tööstusettevõtetes töötamisega harjunud. Viimase kümne aasta jooksul on kasvanud efektiivsus – selle taga seisavad investeeringud tehnoloogiasse, aga ka arengud juhtimisstruktuuris ja otsustusviisides. Jätkamaks seda hästi alustatud protsessi, tuleb Eestis tegutsevatesse tööstusettevõtetesse luua igal aastal üha rohkem kõrgetasemelisi rahvusvahelisi positsioone.
Seesama rahvusvaheline tööstus, mis „kasutab ära odavat tööjõudu“, on ühtlasi koolitanud Eestis rahvusvaheliseks äriks võimekaid inimesi rohkem kui kogu meie haridussüsteem. MBA diplomiga koolipingist tulnu jääb tööstusettevõttes spetsialisti tasemelt kasvanud juhile tõenäoliselt kõvasti alla.
Teatud osa suurtootmises karastunud võimekatest juhtidest asuvad kohalikke väiksemaid ettevõtteid arendama. Väiksemad tootjad saavad aga suurtest kasu ka muul moel. Näiteks kasvasid Soomes 1990. aastatel paljud väikesed tööstusettevõtted arvestatavateks rahvusvahelisteks tegijateks koos globaalse partnerettevõttega. Praegu on Eesti firmadel samasugused võimalused.
Lihttöölisi vajavate suurettevõtete roll n-ö majanduse ökosüsteemis on asendamatu. Tööstusettevõtted annavad tööd siinsetele konsultantidele, tööliste transport moodustab suure osa mõne bussifirma käibest ning ainuüksi suurtootja lillede kastmisega võib tegeleda eraldi väikefirma. Rahvusvahelise tootmisega kaasnevad juhtivtöötajate visiidid Eestisse täidavad restorane ja hotelle. Ka IT-sektor vajab kohalikku suurtootmist, et oma teenuseid mugavamalt testida ja arendada, enne kui nendega globaalsele turule minna.
Rääkides odavate töökohtade vajalikkusest, ei ole vähetähtis tõsiasi, et kõik inimesed ei sobi tippspetsialistiks – alati jääb neid, kellele sobib lihtsam töö. Muidugi võiks ka lihttöö eest saadav tasu suureneda. Selleks, et suurem palk välja teenida, peavad ettevõtted arendama oma tooteid ja teenuseid, sest suurem väärtus tarbija jaoks võimaldab tõsta hindu. Seda saab ja tuleb teha läbi pideva tõhusamaks muutumise kõikidel ettevõtte tasanditel, rohujuurest tipuni.
Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, EMT, Raidla Lejins & Norcousi, Saku Õlletehase, Tallinna Vee ja Äripäeva arvamuskonkursi „Edukas Eesti“ raames.
Autor: Peep Talimaa, Heikki Mäki
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.