Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Rõtov: Nagu puuga pähe

Igor Rõtov, Vilja Kiisler 13. mai 2014, 12:29

Riigi madala laenukoormuse fetišist on saanud kogu meie poliitilise eliidi kinnisidee ja see võibki olla majanduslanguse põhjus, leiab Äripäeva peadirektor Igor Rõtov. 

Eesti SKP on selle aasta esimeses kvartalis kukkunud 1,9% langusesse. Kui eeldasime, et pärast euro kasutuselevõttu hakkab Eesti majandus jõudsate sammudega Euroopa keskmisele lähenema, siis läinud on vastupidi. Me ei püsi enam isegi paigal. Paariprotsendini langus vähendab meie rahvuslikku vara nii Euroopa keskmise kui ka kõigi lähinaabritega võrreldes hoogsalt.

Praegu pole küll 1. kvartali kohta kõigi Euroopa maade andmeid laekunud, kuid juba paistab, et oleme üks viletsamaid, äkki isegi suisa punase laterna rollis. Bloombergi küsitluse põhjal on aga euroalal tervikuna  viimase kolme aasta kiireim majanduskasv. Arusaamatult nõrk oli meie kasv juba kogu eelmise aasta.

Rahandusminister Jürgen Ligi kommenteeris nõrka SKP numbrit mullu suvel järgmiselt: "Eks ta õnnetuks natukene teeb, aga tegelikult olemegi lootnud teisele poolaastale rohkem. Kuigi ka see esimene pole päris see, mida tahtsime." Ligi kommenteeris 2013. aasta II kvartali 1,3% SKP kasvu, toona oodati 2,6%. Kahjuks ei täitunud Ligi ootused ka aasta teise poole suhtes. Kasv aeglustus kolmandas kvartalis 0,7 %ni  ja neljandas kvartalis juba 0,3%.

Oma esmaspäevases kommentaaris ERRile Jürgen Ligi miinus kahe protsendi pärast enam ei muretse. Minister ütleb, et riigi eelarve ei lähtu lühiajalisest statistikast. Rahandusministeerium viitab oma kommentaaris,  et Euroopa Liidu üldised väljavaated peaksid meie numbreid aasta edendades parandama.

Teist meelt on aga seni  kõige täpsema ennustuse teinud SEB panga analüütik Ruta Arumäe, kes peab majanduslangust tõenäoliseks väljavaateks ka terve aasta lõikes.

Euroopa komisjoni avaldatud prognoosis eeldati veel selle aasta veebruaris, et SKP aeglustumine Eestis oli ajutine ning on läbi ja 2014. aastal ootab meid 2,6% tõusu.

Tõusu asemel oleksime justkui puuga pähe saanud. Seekord ei saa me ka kõike ajada maailmamajanduse ja eksporditurgude nõrkuse kaela. Rootsi majandus ennustab esimese kvartali tulemuseks tublit  2-3% kasvu. Soome, mille majandus on Põhjamaade nõrgim, loodab ikkagi plussi jõuda. Lätis ja Leedus oli kasv vastavalt 2,8 ja 2,9 protsenti, mõlemad peavad seda kasvu numbrit liialt väikseks ja on pettunud. Venemaal ollakse kurvad, et SKP kasv on kahanenud 0,8 protsendini ja Ukraina sündmuste järelmõju võib sellest ampsata veel 0,5 %. Euroopa tervikuna on aga rõõmus ja loodab alanud aastal näidata stabiilset mõneprotsendist kasvu.

Meie pole aga enam isegi pettunud. Toompealt tulnud esmane kommentaar viitab põhjusena soojale talvele, mis vähendas elektrimüügist tulnud lisandväärtust. Ehk kas siis oli talv sedakorda tõesti Lätis karmim kui meil? Viletsa SKP numbri kiuste on ju meie palgad äsja jõudsalt tõusnud, tööpuudus vähenenud. Valitsusel on tekkinud ressurss suurendada plaaniväliselt sotsiaaltoetusi.

Mis siis lahti? Esiteks, tegu võib olla inimliku veaga statistikaametis, mis õiendatakse andmete täpsustamise järel. Teiseks, välistada ei saa ka ühekordset  lühiajaliste ebasobivate faktorite kokkulangemist, mis langus korrigeerub aasta jooksul tõusuks. Kolmandaks võib ju ka olla, et oleme paaril viimasel aastal riigi tasandil teinud midagi valesti või jätnud midagi tegemata.

Kas peaksime usaldama Jürgen Ligi, kes ütles SKP langust kommenteerides: "Kulutamises tuleb seepärast olla konservatiivne, rohkem pole vaja."  Naljakas, et Ligile oponeerib jõuliselt tema hiljutine valitsuspartner IRL, kes Urmas Reinsalu suu läbi hurjutas valitsust esmaspäeval just üle jõu kulutamise eest. Reinsalu ütles koguni, et riigile olid sellised hirmsad numbrid  mõni kuu tagasi teada ning valitsus oleks juba pidanud kulutusi kokku tõmbama.

Minu meelest on riigi madala laenukoormuse fetišist saanud kogu meie poliitilise eliidi kinnisidee, ja see võibki olla majanduslanguse põhjus. Millegipärast oleme vastandudes kogu arenenud maailmale kokku leppinud, et riik laenata ei tohi. Praeguse umbes 10% laenukoormusega olema jätkuvalt kõige konservatiivsem riik euroalal. Teisel kohal oleval Luksemburgil on juba laenusid üle 20% SKPst. Ka maailma mastaabis paistame silma väga kõrge kohaga koonrite edetabelis.  Meile jäävad statista.com andmetel napilt alla Venemaa 10,82% ja Aserbaidžaan 10,92%.  Üksikud riigid nagu näiteks Usbekistan 8,58% ja Iraan 7,93% on aga veelgi kokkuhoidlikumad. Kas see on ikka seltskond, kus me tahame olla?

Kui Eesti laenukoormus oleks Luksemburgi tasemel, siis saaksime täiendavalt kulutada 2 miljardit eurot, kui Läti või Rootsi tasemel, siis oleks meil ressurssi 4 miljardit eurot ja Soome tasemel saaks juba rääkida 6 miljardit eurost. Kuidas majandust ergutada? Kuhu see raha investeerida? Tänast päeva silmas pidades võiks alustada kaitsekulutustest, mille osas võiks konsensuse leidmine olla lihtsam. Alternatiiv oleks leppida majanduslangusega, tõmmata kulud veelgi enam kokku ja loota, et ühel päeval hakkavad asjad iseenesest paranema. Ega vist hakka.

 

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
15. May 2014, 07:54
Otsi:

Ava täpsem otsing