Lisaks isikule vali ka maailmavaade

Järgnevalt teen lühikese ülevaate Euroopa kolme suure poliitilise jõu seisukohtadest. Selle tutvustuse aluseks on Euroopa seitsme ärilehe ühisprojekt, mille raames ilmus Eestis, Soomes, Rootsis, Taanis, Leedus, Poolas ja Sloveenias artiklite seeria Euroopa Komisjoni presidendi kandidaatide ja mõjukate ettevõtjatega. Eestis osales selles projektis Äripäev.

Ettevõtjate toetamine. Konservatiivide, sotside ja liberaalide üheks keskseks teemaks on Euroopa väikese ja keskmise suurusega ettevõtete toetamine ning laenuvõimaluste parandamine. Nad kõik on kriitilised pankade tegevuse suhtes ja arvavad, et just pangad on Euroopa aeglase majanduskasvu üheks süüdlaseks.

Liberaalide ehk Eesti kontekstis Reformierakonna ja Keskerakonna eesmärk on kaotada Euroopa riikide vahelt võimalikult palju tõkkeid. Nende märksõnad on ühtne pangandusturg, ühtne kapitaliturg, ühtne energiaturg. Näiteks on liberaalide arvates majanduskasvu pärssivaks teguriks see, et ettevõtjatel on keeruline ühes Euroopa riigis asuvat vara pantida teises Euroopa riigis asuvast pangast laenu võtmiseks.

Sotsid aga lubavad hakata töökohti loovaid väike- ja keskmisi ettevõtteid toetama. Kui Tallinnas tahab Keskerakond munitsipaalpanga asutada, siis Euroopa Liidus on sotsidel idee muuta Euroopa Investeerimispank väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arengupangaks, mis peab hakkama laenupõuda leevendama.Lisaks lubavad sotsid muuta noori tööle palkavale väikeettevõtjale intressimäärad soodsamaks, laenu tagasimakse tähtajad pikemaks ning vähendada haldus- või maksukoormust.

Tegemist on sotsidele tüüpilise lähenemisega: ollakse veendunud, et raha ümberjagamisest ja osale ettevõtjatele erinevate kasvuhoonetingimuste kehtestamisest on kasu. Eestis valitsuses olles aga sotsidest kahjuks sõbralikkust väikeettevõtja suhtes ei õhku. Vastupidi, Eestis üritatakse koos Reformierakonnaga pigem väikeettevõtja tegevus muuta keerulisemaks.

Võlakoorem ja eelarvedefitsiit. Teine Euroopas oluline teema ettevõtluse soodustamise kõrval on suhtumine riikide võlakoormasse ja riigieelarve defitsiiti. Konservatiivid on selles küsimuses sarnaselt Eestis Isamaa ja Res Publica Liiduga üpris jäigad. Tähtis on eelarve tasakaal ja riigid ei tohi võlgu suurendades üritada oma majandust turgutada.

Sotsid on paindlikumad ja väidavad, et ranged riigieelarve tasakaalu reeglid ei too kriisiriikidesse investoreid. Sarnaselt Eesti sotsidega on ka sotsid Euroopa tasandil seda meelt, et riigi laenukoormuse suurendamisel tuleb teha vahet, kas laen võetakse investeerimiseks või avaliku sektori jooksvate kulutuste katmiseks. Nad on seisukohal, et laenu abil tehtud riigi investeeringud on üks abinõu majandusarengu elavdamiseks.

Ühtne energiaturg. Kolmas suur teema on ühtse energiaturu loomine. Vähemalt sõnades on erinevad poliitilised jõud seda meelt, et ühtne energiaturg on hea idee. Näiteks liberaalid peavad kõrget energiahinda Euroopa riikidele olulisemaks probleemiks, kui kõrgeid tööjõukulusid.

Kui lugeda konservatiivide, sotside ja liberaalide liidrite väljaütlemisi, siis on kaks olulist teemat, mida sarnase maailmavaatega Eesti erakonnad pole siinsetes debattides põhjalikult puudutanud. Nendeks on Euroopa Liidu digituru arendamine ning maksupoliitika ühtlustamine.

Pühapäeval peetavatel valimistel valitakse Eestist Euroopa parlamenti kuus poliitikut. See on väike jõud ja seetõttu on oluline, et need kuus poliitikud oleksid säravad isiksused, kes suudavad end Euroopa parlamendi fraktsioonides kuuldavaks teha. Samas peab aga valija arvestama, et tegelikult hääletatakse pühapäeval maailmavaate poolt ja seetõttu tuleks see üks särav poliitik valida sellest erakonnast, kelle maailmavaade on valijale kõige lähedasem.