1000euroste arvete seadus vähendab libaarveid

Mida automaatsemaks maksuamet oma kontrollsüsteemi teeb, seda paremini suudab ta jälile jõuda potentsiaalsetele petturitele.See, kui palju  uus seadus raamatupidajaid vihastab, sõltub sellest, kui suures osas (kui üldse) maksuamet deklareeritavatesse andmetesse vigu lubab: kas süsteem kontrollib pidevalt tehinguosapoolte deklaratsioone või jääb kontrolli tegemine maksuametniku tööülesandeks.

Mis andmeid küsitakse? Selleks, et oleks võimalik identifitseerida tehingu osapool, küsib maksuamet tulevikus järgmisi andmeid: registrinumber, kliendi/hankija nimi, arve number, kuupäev, arve summa, käibemaksuprotsent ja summad käibemaksuliikide lõikes. Seda nii ostu- kui müügiarvete puhul. Ideaaljuhul deklareerivad mõlemad tehingupooled samu andmeid, vastasel korral läheb andmete kontrollimine keeruliseks.

Et ühe nupulevajutusega vajalikud andmed maksuametisse saata, tuleb need koondada raamatupidamistarkvarasse. Andmete sisestuspraktika võib muutuda neil, kes pole siiamaani raamatupidamistarkvaras hankija-kliendi registrinumbrit kasutanud,  sest nüüd muutub see kohustuslikuks. Kohustuslikuks muutub ka tarkvarasse hankija-kliendi korrektsete nimede sisestamine. Kui väljaminek on seotud töötajaga ja selliste kulutuste jälgimiseks loodi seni üks kuluarve kuus, siis nüüd peab ostutehingut kajastama ka hankija kaudu. Kui müügiarve sisestatakse raamatupidamistarkvarast väljaspool, siis peab selle info dubleerima ka raamatupidamistarkvarasse (arveid sisestab väljaspool raamatupidamistarkvara üle kolmandiku ettevõtteid).

Kuidas kontrollitakse? Mida täpsem on deklaratsiooni automaatkontroll, seda rohkem tuleb välja näpuvigu (kas või üks vale number kliendi registrinumbris). Mida väiksem on automaatkontroll, seda rohkem peab maksuametnik ise andmeid analüüsima, et maksupetturile jälile jõuda. Tõenäoliselt on juurutusperioodil reeglid leebemad ja mõne aastaga jõuab maksuhaldur täieliku kontrollini.

Uue aruandluskohustusega jõuab maksuameti töötajate kätte palju konfidentsiaalset informatsiooni. Sellega seotud riskide maandamise vajadust on rõhutanud ka president Toomas Hendrik Ilves.