E-sigaretiäri vajab kokkuleppeid

Kuna praegu puudub riikidevaheline kokkulepe selle kohta, mida täpselt e-sigareti alla mõista, puudub nii Eestis kui ka teistes Euroopa riikides seisukoht ka e-sigarettide maksustamise kohta, ilmneb Äripäeva tänasest kaaneloost.

Nii ettevõtjale kui ka tarbijale oleks kasulik, kui e-sigareti olemus kiiresti selgeks saaks ning see selgus ka seadustes kajastuks. Kuna tegemist on teemaga, mis eeldab üle-euroopalist arusaamade ühtlustamist, ei ole Eestil siinkohal üksi kahjuks võimalik kõike ühe hoobiga kiirelt paika panna.

Ühelt poolt on praegune segane olukord ju ettevõtjale kasulik. Regulatsioone on vähevõitu ning põhimõtteliselt peaks justkui olema võimalik sogases vees suurt kala püüda. Ei saa pahaks panna ärilist edu neile, kes seda olukorda ära kasutada oskavad. Pigem tuleb neid tunnustada.Teisalt aga on ettevõtjad ise ka rahulolematud. Mida vähem regulatsiooni, seadusesätteid ja neile eelnevaid põhimõttelisi kokkuleppeid, seda rohkem liigub turul ebakvaliteetset kaupa madala hinna eest. Eesti tarbija, teadagi, on hinnatundlik. Mitte iga hinnatundlik tarbija ei esita endale küsimust, mida ta tegelikult saab, kui ta vähem maksab – ja missugune on selle hind tema tervisele.

Pole toode nagu iga teine. Sest e-sigaret pole päts leiba või pakk piima. Kui e-sigaret ja selle sisse käiv vedelik maksab turul alla hinna, mis tema tootmiseks on kulunud, siis rikub toote tarbija oma tervist määral, mille ulatust ta ise kuidagi hinnata ei oska. See on teine tugev argument kokkuleppe kiirema saavutamise toetuseks. Ettekujutus e-sigareti ohutusest võib puruneda sama valusalt, nagu tavaliste sigarettide oht omal ajal teatavaks sai. Kunagisi sigaretireklaame vaadates võib mõista, kui kardinaalne on avalikus teadvuses aastakümnetega toimunud muutus. Väide, et kui sigaretid leiutataks praegu, siis neid põhjustatava tervisekahju tõttu turule või vähemasti vabamüüki ei lubataks, ei pruugi sajaprotsendiliselt tõele vastata, ent viitab mõistetavasse suunda.

Eestis on lubatud müüa suhteliselt lahjasid e-sigareti täitevedelikke, kangemate müümine eeldab ravimiameti luba, mille saamine on pikk protsess ja päädiks põhimõtteliselt sellega, et e-sigaretiäri koliks apteeki. Pikemaajalises perspektiivis ei pruugi selle kadalipu läbimine ettevõtjale mõistlik valik olla, sest enamikus teistes riikides sellist korda ei ole ja võimalik, et see ei jää praegusel kujul püsima ka Eestis.

Maksustamise küsimus. Kõige tõenäolisem arengustsenaarium on siiski e-sigareti kvalifitseerimine tavalise sigareti asendustootena, mis tähendab mõistagi selle maksustamist tavasigaretiga võrdselt või vähemasti võrreldavalt. Maksustamine eeldab aga kokkulepet, missugune maksustatav toode täpselt olema peab. Ja selle kohta ootab Eesti praegu Euroopa suuniseid. Euroopa Liit pole just otsustamise kiiruse supernäidis.

Maksusummad aga, millest jutt Euroopa tasandil käib, on hoomamatult suured, otsuste sünni protsess ise samas tugeva lobisurve all. Pisikeses Eestiski jäi e-sigarettide tõttu ostmata umbes 1,3 pakki sigarette, mis tähendas riigile maksutulu vähenemist ligikaudu kolme miljoni euro võrra.

 

Autor: 1185-aripaev