Jäta menüü vahele
Artikkel
- Arvamused
- Marko Mihkelson
- 18. märts 2014 kell 11:37
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.Kes on järgmine?
Jalta konverents kinnistas 1945. aasta veebruaris Stalini võidud teises maailmasõjas ning lõi eelduse raudse eesriide langemiseks Euroopas. Jalta maailm lagunes koos Nõukogude Liidu kokkuvarisemisega. Krimmi äsjane okupeerimine ja peatne annekteerimine Venemaa poolt on loonud aga uued eeldused Jalta maailma osaliseks taastamiseks. See on oht kogu Euroopa julgeolekule, kirjutab riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson (IRL).
Venemaa presidendi otsus saata sõjavägi Krimmi okupeerima avas ka nende silmad, kes pidasid Gruusia sõda 2008 eeskätt Mihhail Saakašvili suureks veaks. Krimmi sündmused näitavad ilmekalt, et impeeriumiihalus ning kättemaksusoov Nõukogude Liidu lagundamise eest elab Moskvas jõuliselt edasi. Ilma ajalugu teadmata pole võimalik ka mõista president Putini tänast käitumist.Vene ajaloolane Vassili Kljutševski kirjutas juba 19. sajandil, et "Venemaa ajaloo fundamentaalseks põhiteguriks on kas migratsioon või kolonisatsioon". Ta rõhutas, et Venemaa suhetes Euroopaga on üheks häirivamaks teguriks piiride küsimus. "Kõik, mida Venemaa Euroopas näeb, suruks justkui peale piirid, barjäärid ja selge lõplikkuse," kirjutas Kljutševski.Vene impeeriumi loomise algusaegadest saadik 15. sajandil on Moskva vürste ja hilisemaid tsaare paelunud kinnisideena tahe saavutada vaenlasele ebamugavat strateegilist sügavust niigi rasketes looduslikes tingimustes. Selle nimel oldi piiritult valmis kurnama riigi majandust ja pärisorjusesse surutud elanikkonda.Korduv ajalooline kogemus poolakate, prantslaste, sakslaste ja Külma sõja tingimustes ka ameeriklaste sissetungide või vastutegevuse näol vaid tugevdas sellist mõtteviisi. Ka NATO laienemine on Venemaal kõige enam kirgi kütnud just sellesama strateegilise sügavuse kaotamise tõttu.Veel 1462. aastal oli hiljem impeeriumiks kasvanud Venemaa kaks korda väiksem tänasest Eestist. Vene maade kogujaks kutsutud suurvürst Vassili III alustas impeeriumi rajamist Novgorodi ja Pihkva vabariigi okupeerimise ja annekteerimisega 15. sajandi lõpul. Täpselt sama skeemi kasutas Stalin Balti riikides 1940. aastal ja Putin Krimmis 2014. aastal. Midagi pole muutunud.Eelnevat arvesse võttes on ilmne, et läänemaailma liiga vagur ja hilinev hoiak ei ravi sajandeid juurdunud Kremli agressiivsust. Venemaa tänane juhtkond käitub oma pikaajaliste traditsioonide alusel ning kui seda ei peatata, siis satub Euroopa julgeolek palju tõsisemasse ohtu.Krimmile on juba järgnenud Moldova separatistlik Dnestri-äärne vabariik, kes on samuti palunud ennast liita Venemaaga. Nende "referendum" peeti 2006, kui Venemaaga ühinemist toetas 97,2 protsenti hääletanutest. Kes on järgmine?Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Hetkel kuum
Paul Künnap: Soome ja Rootsi võidujooks terase pärast annab Eestile õppetunde
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Inteli aktsia odavnes pärast nõrga prognoosi avaldamist
Tehnoloogiaettevõte Intel avaldas neljapäeval selle aasta esimese kvartali tulemused, mis ületas Wall Streeti ootuseid aktsiakasumi puhul, kuid müügitulu jäi eeldatust väiksemaks.
Tehnoloogiaettevõte Intel avaldas neljapäeval selle aasta esimese kvartali tulemused, mis ületas Wall Streeti ootuseid aktsiakasumi puhul, kuid müügitulu jäi eeldatust väiksemaks.
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Teabevara on nagu ülikool
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Uuring: Eesti ettevõtja muretseb ellujäämise pärast rohkem kui lätlane või leedukas
Eesti ettevõtted elavad endiselt Balti riikide suurima sisemajanduse koguprodukti languse meeleolus ja on majanduse aeglustumise kontekstis ellujäämisotsuste pärast rohkem mures kui naaberriigid, selgub SEB uuringust.
Eesti ettevõtted elavad endiselt Balti riikide suurima sisemajanduse koguprodukti languse meeleolus ja on majanduse aeglustumise kontekstis ellujäämisotsuste pärast rohkem mures kui naaberriigid, selgub SEB uuringust.
Bolti president: ametnikele valmis eelnõude saatmine on normaalne Bolt pelgab ärimudeli suurt muutust
Ametnike jaoks eelnõude valmis kirjutamises pole midagi erakordset, ametnikke tulebki aidata, ütleb intervjuus Bolti president Jevgeni Kabanov, kelle töö on muu hulgas lobistamine Eestis ja Euroopas.
Ametnike jaoks eelnõude valmis kirjutamises pole midagi erakordset, ametnikke tulebki aidata, ütleb intervjuus Bolti president Jevgeni Kabanov, kelle töö on muu hulgas lobistamine Eestis ja Euroopas.