Nüüd pisendab Kross oma osa läbirääkimistel. Tema väitel
piirdus asi lihtsalt inimeste kokkuviimise ja esimese tutvustava e-kirja saatmisega. Samas toimetusele teadaolevalt osales Kross esiotsa aktiivsemalt, hiljem lihtsalt ühe kirjasaajana läbirääkimiste juures. Kogu selle protsessi juures pidid ühtlasi tema vahe mõistus ja elukogemus märku andma, et ettevalmistamisel oli tõenäoliselt pettus.
Samuti pole põhjust kahelda, et Kross oli teadlik Jürgen Järviku taustast.
Järviku ja Marko Kalevi hämarast kütuseärist, mille keskmes oli Ida-Virumaal Soldinas asuv kütuseterminal, oli Äripäev kirjutanud 2011. aasta mais. Ehk siis juba aasta enne seda, kui aseritega läbirääkimisi peeti. Kross Järviku peretuttavana oli ilmselt veelgi informeeritum ja tunnistas ju isegi, et Järvikul on maksuametiga erimeelsusi. Kas ausa ettevõtja või eetilise poliitiku või mõlemana korraga oleks pidanud Kross igal juhul lõpetama ärisuhted Järvikuga, mis siis, et tegu on peretuttavaga. Aga mitte andma oma panust skeemi laienemisse.
Lisaks Krossi ärisidemetele on hämmastav ja õiglustunnet riivav, et
prokuratuur ei ole eelmainitud seltskonna poolt Soldina terminalis organiseeritud arvatava maksupettuse uurimises kahtlustust esitanud Jürgen Järvikule, erinevalt Marko Kalevist. Selle kohta ootab Äripäev prokuratuuri poolt senisest põhjalikumat selgitust. Ehkki Järvik püüdis avalikes infokanalites oma huve varjata, on tema seos aktiivse asjade korraldajana siiski ilmne.
Kummaline on kogu loo juures veel seegi nüanss, et kui Järvik ja Kalev tahtsid oma hämara äriskeemi jaoks DNB Pangast laenu saada,
soovitas pangatöötaja neil variisikud ettevõtete grupi struktuurist välja jätta. Selleks, et taotlus laenukomitees läbi läheks. See viitab, et pankki võib olla teadlik äriskeemidest, mille eesmärk on riigi ehk meie kõigi tagant varastamine. Teada et midagi on mäda, aga kui paberil on asjad korras ning ka pank kaudselt nendest petuskeemidest teenib, siis probleemidele läbi sõrmede vaadata.