Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Venemaa sõprus Hiinaga OPECil pinnuks silmas
Venemaa president Vladimir Putin ja Hiina riigipea Xi Jinping.Foto: epa
Soojenevad suhted Venemaa ja Hiina vahel on andnud soodsa tõuke Vene naftaekspordile, kuid valmistab meelehärmi OPECi naftakartelli liikmetele.
Seistes silmitsi langevate hindade ja USA väheneva nõudlusega, on OPECi pilgud pööratud järjest enam Hiina turule, kus toornafta järele on endiselt tugev nõudlus, kirjutab Wall Street Journal. Sellele vaatamata on suured OPECi tootjad nagu Saudi Araabia ja Venezuela näinud müüginumbrite kahanemist, sest lääne turult isoleeritud Venemaa on sunnitud pöörduma Pekingi poole.
Hiina tolli värsked andmed näitavad, et mullu kasvas naftaimport Venemaal 36%, samal ajal kui import Saudi Araabiast ja Venezuelast kukkus vastavalt 8% ja 11%.
Et USAs on hüppeliselt kasvanud kildaõli tootmine, on sealgi janu Saudi Araabia toornafta ja naftasaaduste järele langenud. Kui mullu oktoobris tarniti 25,6 miljonit barrelit naftat kuus, siis aasta varem samal perioodil oli see number 42 miljonit barrelit.
Julgeolekuekspertide hinnangul tahab Peking veenduda, et Venemaa majandus ei halveneks veelgi, mis võiks omakorda ohustada stabiilsust Hiina piiril. Ostes rohkem naftat Venemaalt, langeb ka Hiina sõltuvus Lähis-Idast imporditava nafta järele.
Märgid kahe riigi soojenevatest suhetest ilmnesid juba mullu mais, mil Venemaa president Vladimir Putin ja Hiina riigipea Xi Jinping sõlmisid pikaajalise lepingu, mille järgi Venemaa tarnib Hiinasse sadade miljardite dollarite eest maagaasi. Alates sellest on Hiina pangad näidanud valmisolekut pakkuda USA sanktsioonide all ägisevatele Vene ettevõtetele laenuabi ja Venemaa omakorda on andnud signaale, et võidakse olla nõus aktsepteerima Hiina osalust idanaabri suurimas uues naftamaardlas.
Julgeolekuanalüütikud ja nii mõnedki lääne diplomaadid on öelnud, et kahe riigi valitsused jäävad siiski üksteise suhtes ettevaatlikuks ja pigem on suhete taga pragmaatilised kaalutlused, mis ei tähenda, et kahe riigi juhid on ületanud aastakümnete pikkuse usaldamatuse.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.