Šveitsi börs – investorile liiga riskantne?

Artikkel

- Börsiuudised
- Rainer Saad
- 29. jaanuar 2015 kell 7:28
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Šveitsi börs – investorile liiga riskantne?
Credit Suisse.Foto: Bloomberg
Šveitsi aktsiaturg sööstis pärast frangi lahtisidumist eurost vabalangusse ning tegi 25 aasta suurima kukkumise.
Ometi on Šveitsi aktsiaturg arenenud maailma börs, kus on mitmeid globaalse ulatusega suurfirmasid, ning see tekitab küsimuse, kas investoril tasuks praegust olukorda ära kasutada.
Šveitsi keskpank otsustas 15. jaanuaril, et loobub frangi ja euro ülempiirist ning see tõi kaose nii valuutaturul kui ka Šveitsi börsil, mille väärtus kukkus 90 miljardit eurot. Tol päeval ei leidunud Šveitsi börsil ühtegi tõusjat ja kuna enamus Šveitsi börsi firmadest on globaalse ulatusega, avaldas frangi tugevnemine neile olulist mõju. Nii näiteks langesid Šveitsi suurpankade UBS, Credit Suisse ja Julius Baer aktsiad samal päeval üle 10%. Kellatootja Swatch kukkus samuti üle 10% ning suurelt langesid ka mitmed teised tuntud nimed. Ometi on tegemist firmadega, mille toodete ja teenustega puutume kokku üsna tihti. Seetõttu võiks võimalusi otsiv investor küsida, kas langus Šveitsi börsil tähendab hullude päevade sarnast allahindlust või tasuks siiski eemale hoida?
15. jaanuaril lasi Šveits frangi euro suhtes vabalt liikuma, mis tähendas, et Šveitsi keskpank ei hoidnud enam euro kurssi 1,20 frangil. Valuutaturul põhjustas see frangile üle 30% kallinemise euro suhtes. Selline ootamatu samm tõi mitmetele investeerimisfirmadele ja investoritele miljarditesse ulatuvaid kahjumeid.
Kannatama pidid ka Šveitsi firmade aktsionärid, kuna kohalik börs sööstis samal päeval üle 10% miinusesse. Šveitsi keskpank on valuuta ülempiiri hoidnud alates 2011. aasta septembrist, et võidelda kallinenud frangi ja deflatsiooniga.
Päev pärast Šveitsi keskpanga otsust avaldas Briti pank Barclays analüüsi, mille pealkiri oli „Get Out Of Swiss Stocks“. Eesti keelde tõlgituna tähendaks see kaudselt, et müüge Šveitsi aktsiaid. Barclaysi analüütikud andsid selle soovituse eelkõige Šveitsi välisinvestoritele. Miks?
Kuigi frankides arvestatuna on Šveitsi börsiindeks SMI sel aastal langenud ligi 7%, siis eurodes arvestatuna on SMI tõusnud üle 9%. Barclays viitas oma analüüsis, et just välisinvestoritele loob see hea võimaluse aktsiate müümiseks, kuna Šveitsi firmade kasumitele on oodata langust ning see tähendab tõenäoliselt ka väiksemaid dividende.
Kallim frank tähendab Šveitsi firmadele väiksemaid kasumeid välismaalt
Esiteks muutub Šveitsi eksport kallimaks. Näiteks peavad Saksa kliendid samade toodete ostmiseks rohkem eurosid välja käima. Šveitsi firmad kaotavad käibes ja peavad klientide hoidmiseks vähendama enda hindasid frankides. Nii ühel kui teisel moel kaotavad Šveitsi firmad tugeva frangi tõttu.
Šveitsi frank lööb valusalt eksportijaidAndres Suimets, Swedbank Marketsi valdkonnajuht
Kahtlemata lööb Šveitsi frangi tõus valusalt eelkõige eksportivaid ettevõtteid, veel rohkem neid kelle tootmine asub Šveitsis ja kliendid üle maailma. Selliseid emitente on Šveitsi börsil palju.
Samuti kannatab suure välistulude osakaaluga pangandussektor, turismisektor aga ka turg tervikuna kuna riik seisab silmitsi deflatsioonilise keskkonnaga. Teisalt on Šveitsi ettevõtted pidanud toime tulema tugevneva frangiga juba pikalt ning mõnede tööstuste puhul kaalub asjaolu, et kaup on toodetud Šveitsis, üles võimaliku hinnatõusu.
Investoril tasub arenguid ja aktsiahindu jälgida, tasub süveneda sellesse, millised on konkreetse ettevõtte kulude ja tulude valuutapõhine jaotus, kuna see määrab emitentide aktsiahinna liikumise, aga tasub ka mõelda, millised ettevõtted suudavad dünaamilisemalt reageerida muutunud keskkonnale ja vastavalt juhtida toote hinnastamist või kulusid.
Barclaysi analüüsi järgi teenivad enamus Šveitsi firmadest üle 90% oma käibest välismaalt. Näiteks tööstusgigandil ABB ulatub see lausa 99%ni.
Euroopa Keskpank võib Šveitsi börsile pidurit tõmmata
Üks põhjus, miks Šveitsi börsi pärast veel muretseda, on nimelt Euroopa Keskpanga võlakirjade ostmise programm. Šveitsi börsiindeks on juba rohkem kui 10 aastat liikunud korrelatsioonis Saksa valitsuse 10aastase võlakirja tootlusega. 22. jaanuaril teatas Euroopa Keskpank, et alustab võlakirjade ostmise programmiga ning ostab iga kuu 60 miljardi euro väärtuses võlakirju. Võlakirjaostuprogrammi eesmärk on turgutada ja elavdada investeeringuid Euroopa majandusse. See tähendab aga väiksemaid võlakirjade tootlusi ning surub ka Saksa 10aastase tähtajaga võlakirja tootluse alla.
Valuutarisk on oluliselt suurem. Šveitsi investeerimine pole enam pelgalt ettevõtete majandusnäitajatele keskendumine, vaid olulist rolli mängib ka frank. Pärast seda, kui Šveits loobus eurot hoidmast 1,20 frangil, tõusis frangi kurss euro vastu üle 30%. Analüütikud hoidusid siis frangi kursi prognoosidest, kuna vaadates, kuidas Šveitsi keskpank üllatas turgu, oli prognoose pea võimatu teha. Nüüd, kus suits on hakanud hajuma ja euro kaupleb frangi vastu pariteedis, on ka frangi prognoosid selgemaks saanud. Käesoleva aasta euro-frangi prognoosid püsivad pariteedi lähedal, kuid näiteks järgmiseks aastaks prognoosivad analüütikud, et euro tõuseb 1,11 frangini ning 2017. aastal 1,21 frangini.
Enamus Šveitsi börsifirmade käibest tuleb välismaalt.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Makromajandus
Hetkel kuum